Prantsuse revolutsiooni algus
18. sajandi lõpul valitses Prantsusmaal absoluutne monarhia.
Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Aadlike ja vaimulike käes olid tähtsamad riigiametid ja kolmandik maavaldustest. Samuti ei pidanud nad maksma makse. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel.
Prantsusmaa majanduslik olukord hakkas üha halvemaks minema. Pikad sõjad ja kuninga priiskav eluviis nõudsid suuri kulutusi. Aastatel 1787 ja 1788 tabas Prantsusmaad ikaldus.
Et rahulolematust vähendada, kutsus kuningas 5. mail 1789. aastal kokku generaalstaadid, mida polnud 175 aastat tehtud (viimane kord olid nad koos olnud aastal 1614). Varasematel kooskäimistel oli olnud igal seisusel võrdne arv saadikukohti, kuid nüüd olid kolmanda seisuse osakaal muutunud tähtsamaks. Seega tuli kokku 300 vaimulike ja aadlike saadikut ning 600 saadikut kolmandast seisusest.
Generaalstaatides ilmnesid saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Kui oli uba kuu aega möödunud viljatutes vaidlustes, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles’st ja nendest sai Rahvuskogu. See oli kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa vaimulike ja aadlike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks.
Bastille’ vallutamine
Kogu maa jälgis pingsa tähelepanuga kõnesid ja vaidlusi Versailles’s. Huvi poliitika vastu oli järsku kasvanud ka lihtrahva seas. Nüüd loeti lendlehti ja ajalehti. Pariisi väljakutel peeti rahvakoosolekuid, kus esinesid tundmatud kõnemehed.
Aga kuningas ja õukond ei pidanud end veel kaotajateks. Kuningas andis juunis käsu koondada Pariisi ümber 20 000-meheline vägi.
14. juuli varahommikul helisesid Pariisis häirekellad. Rahvas kogunes Bastille’ ümber, milles nähti vana korra sümbolit. Bastille’ kindlus oli rahva seas väga vihatud. Esimene kindluse vastu suunatud rünnak löödi tagasi.
14. juuli õhtul ja ööl põlesid Pariisi väljakutel lõkked, lauldi ja tantsiti. Rahvas pühitses võitu. Kuningas unustas juba sama päeva õhtuks Bastille’ vallutamise teated ja kirjutas päevikusse „Mitte midagi“.
14. juuli on Prantsusmaa tähtsaim rahvuspüha.
Uus võim
15. juuli hommikul ilmus Louis XVI oma kahe venna saatel Asutavasse Kogusse, nagu poleks midagi eriti juhtunud. Kuningas teatas, et sõjaväed kutsutakse Pariisist ära ning ta usaldab end Rahvuskogu kätte.
1789. aasta augustis kaotati seaduslikud eesõigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst.
Peale revolutsioonisündmusi lahkusid paljud aadlikud Prantsusmaalt ja 1789. aasta sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. Hakati müüma enne kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790. aastal kaotati aadliseisus.
Revolutsiooni lipuks sai trikoloor.

Bastille’ vallutamine
Kasutatud kirjandus: