MIINA HÄRMA
(1864-1941)
Miina Härma sündis 9.veebruaril 1864.a. Tartumaal Raadi vallas Kõrvekülas õpetaja peres. Kooliteed alustas ta isa juures. Edasi õppis Tartu eraalgkoolis ja K. Schulze tütarlastekoolis. Seal äratas ta klaverimänguoskusega tähelepanu ja tal soovitati minna Peterburi konservatooriumi. Samal meelel oli ka dr. K.A.Hermann, kes õpetas 14-15 aastasele tütarlapsele klaverimängu ja isegi heliloomingu aluseid. Nii küpseski M.Härmal kindel otsus taotleda kõrgemat muusikaharidust. 1883.a.sooritas M.Härma Peterburi konservatooriumis klaverieriala sisseastumiseksamid, ent õppima hakkas orelit professor L.Homiliuse ja kompositsiooni professor J.Johannseni juures. Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal. M.Härma jäi veel enam kui aastaks Peterburi klaveriõpetajaks. Sel perioodil hakkas ta intensiivsemalt tegelema heliloomingu ja ka dirigeerimisega: ta oli Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koori juht. Aastail 1893-1894 oli M.Härma Leipzigis, tehes sealt kontsertreise ka teistesse Saksa linnadesse. M.Härma tutvustas igati eesti rahvuslikku kunsti välismaal. Pöördunud tagasi kodumaale, asus M.Härma Tartusse ning püüdis elatuda muusikaõpetajana. Ühtlasi jätkas ta kontsertreise Eestis. Samal aastal asutas ta Tartus oma esimese segakoori. Selle avakontsert toimus 27.novembril 1894. a. Koor laulis ka Riias, Pihkvas, Peterburis. Repertuaar koosnes peamiselt M.Härma enda rahvalauluseadeist, aga ka originaalloomingust.
Nendel konservatooriumi lõpetamisele järgnenud aastatelandis M.Härma palju orelikontserte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Peterburis, Helsingis ja Riias. Suur kultuurilooline tähtsus on tema esinemistel tagasihoidlikes maakirikuis. Sel moel tutvustas ta klassikalist orelirepertuaari ja tegi muusikalist kasvatustööd kõige laiemates rahvahulkades. Kontserdil Suure-Jaani kirikus tallas orelit nooruke A.Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule. 90-ndate aastate teisel poolel tegutses M.Härma peamiselt koorijuhina ning juhatas maakondlikke laulupidusid ja kohalikke laulupäevi. 1903.a.siirdus M.Härma tööle Kroonlinna, andis klaveritunde ja osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Suviti sõitis M.Härma harilikult Eestisse. 1915.a.alates elas ta jälle Tartus, kus juhatas Tartu Rahvusraamatukogu, Lugemisvara Seltsi ja Eesti Helikunsti Seltsi. Ta kuulus “Muusikalehe” toimetusse ning oli “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja. 1917-1929.a.andis ta laulmist Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis. 1939.a.valiti M.Härma Tartu ülikooliaudoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Miina Härma suri Tartus 16.novembril 1941.aastal.
MIINA HÄRMA LOOMING.
Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200. Neid iseloomustavad ilmekas meloodia, nooruslik hoog ja lihtsus. M.Härma loomingu võib jagada kahte eristavasse perioodi. Esimesel loomejärgul (sajandi vahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised (“Ei saa mitte vaiki olla”) ja heroilised (“Isamaa, õitse sa”) laulud. Teisel (eriti 1915.aastast) püüdles rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole (“Kojuigatsus”). Kaasaegsete hulgast küünivad esile tema rahvaviisitöötlused, kus on näiteid rahvaviisi lihtsast harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks.
Muusikalised lavateosed:
*Laulumäng “Murueide tütar”
Koorimuusika:
*Kantaat “Kalev ja Linda”
*Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt.
Vokaalkammermuusika:
*Soololaulud “Igatsus”, “Rõõm ja mure kevadel”, “Kui sa tuled, too mul’ lilli” jt.
Puhkpillimuusika:
*”Tervitusmarss”, “Igavene mälestus puhkpilliorkestrile”
KASUTATUD KIRJANDUS.
*Eesti muusika I
*Eesti heliloojad ja muusikateadlased
*Eesti muusika biograafiline leksikon
*Google otsing
EVELIN VIKS