Johannes Kappel sündis 2.juulil 1855.a. Raplas kooliõpetaja pojana. Tema lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Isa oli köster-organist ning kooliõpetaja. J.Kappeli musikaalsus avaldus varakult. Isa, kes oskas viiulit ja orelit mängida, arendas seda. 8-aastaselt esitas J.Kappel kreisikooli palvetundides koraale. Muusikaarmastus viis teda 1872.a. Peterburi. Töötades õpetajana erapansionis täiendas ta ka muusikaalaseid teadmisi. 1876.a. sooritas J.Kappel sisseastumiseksamid ja temast sai Peterburi konservatooriumis professor L.Homiliuse oreliklassi õpilane. Harmooniat ja kompositsiooni õpetas J.Johannsen. 1881.a. oli J.Kappelil lisaks lõpudiplomile taskus hõbeauraha. Samal ajal ilmus trükist J.Kappeli konservatooriumis kirjutatud koorilaulukogumik “Järvamaa ööpik”. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi J.Kappel Peterburi. Ta läks Peterburi Hollandi kirikusse organistiks. Suurem osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljate jaoks ja need leidsid kohe tee kooride repertuaari. J.Kappel oli III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Ta esines V üldlaulupeo raames korraldatud kontserdil ka orelikunstnikuna ja klaverisaatjana. Põhilise osa oma muusikalisest tegevusest pühendas J.Kappel aga Peterburis elavatele eestlastele, juhatades kaua aega Eesti Heategeva Seltsi segakoori. Nii asjatundlikku eriharidusega dirigenti ei olnud ühelgi kodumaa kooril. Ka repertuaar koosnes hoopis sisukamatest lauludest, ei puudunud isegi suurvormid. J.Kappeli nõrk tervis ei talunud aastaid kestvat suurt pinget, mida kutsus esile organisti ja Eesti Heategeva Seltsi muusikajuhi töö. Helilooja haigestus tiisikusse. Ta sõitis küll Saksamaale Schömbergi sanatooriumisse, kuid sealt Peterburi tagasi ta enam ei pöördunud. Johannes Kappel suri 1.juunil 1907.aastal.

JOHANNES KAPPELI LOOMING

Johannes Kappeli pärand piirdub kooriloominguga. Ta on kirjutanud umbes 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid: kantaat “Päikesele” meeskoorile, “Eesti keisri laul” meeskoorile ja bassisoolole ning “Kroonimise laul” sega-ja meeskoorile klaverisaatega. Ta on avaldanud koorilaulukogumikke: “Järvamaa ööpik” 1881.a., “12 laulu segakoorile” 1885.a. ja “10 laulu meestekoorile” 1886.a. J.Kappeli loomingut on tugevasti mõjustanud eestlaste kultuurilised taotlused. Rahvusliku liikumise ajajärgul kiindus ta eesti progressiivsesse luulesse. Alati langes tema valik loodus- ja armastuslüürikale. Niisugustele tekstidele loodud lauludes saavutas J.Kappel suure tundekülluse ja siiruse. Juba esimesed konservatooriumipõlve laulud (“Õhtuõhud sõudvad sala”, “Ööbik”), mis ilmusid “Järvamaa ööpikus”, määrasid komponisti loomingulise ilme. Järgmistes kogudes ilmusid “Oleksin laululind”, “Oh kevad”, “Võõrsil” jt., mis kõik kuuluvad J.Kappeli populaarsemate laulude hulka. Osa J.Kappeli laule kaldub sentimentaalsusesse, ebamäärastesse unistustesse. Patriootiliste teemade poole pöördus ta harva ning jäi neil kordadel väheütlevaks ja ebausutavaks (“Laulgem”, “Sind surmani”, “Eestlane olen, eestlaseks jäen”). J.Kappeli loomingus võib märgata eesti rahvaviisi mõjutusi (“Võõrsil”, “Kevade”, “Armukese ootel” jt.). J.Kappeli kooriteosed on enamasti salmilaulud. Tema laulude meloodia on laulev, voolav, harvem tantsuline. J.Kappelile kuuluvad ka eesti esimesed kantaadid. Tema kolmest kantaadist väärib tähelepanu a capella meeskoorile kirjutatud “Päikesele”, milles on saavutatud muusikaliste meeleolude suurem avarus ja kontrastsus. Sajandivahetusel pööras ta peamist tähelepanu koorilaulukogumike väljaandmisele ja muusikaõpiku kirjutamisele. Ta andis välja “Kooli laulmiseraamatu” ja “Muusika algõpetuse”, mis olid koolides 20.saj. alguses laialt kasutusel. J.Kappel jääb eesti muusika ajalukku esimese professionaalse haridusega heliloojana, populaarsete koorilaulude autorina.

TEOSED

Koorimuusika:

      *Kantaadid “Eesti keisri laul” meeskoorile ja bassile (J.Bergmann), “Kroonimise laul” mees-ja segakoorile klaveriga (J.Bergmann), “Päikesele” meeskoorile (M.Veske).

      *Segakoorilaulud “Õhtu õhud sõudvad sala” (M.Veske), “Pikalt kiigub paadike” (L.Koidula), “Üksinda” (rhvl.), “Võõrsil”, “Lilleke-linnuke-rinnake” ja “Kevade” (A.Piirikivi).

      *Meeskoorilaulud “Ööbik” (L.Koidula), “Oleksin laululind” (F.W.Ederberg), “Ma teretan sind, hommik” (F.R.Kreutzwald), “Rändaja rõõm” (P.Abel)

      *Lastekoorilaulud “Õhtul” (L.Koidula), “Kasva, kaunis kasekene” (A.Piirikivi), “Armukese ootel” (C.R.Jakobson), “Oh kevade” (A.H.Willigerode)

      *Rahvalauluseaded “Kallis Mari” (J.V.Jannsen), “Lauliku lapsepõli”, “Mul mõttes on”.

Soololaulud:

      *”Tuhat tervist” (A.Haava), “Jaaniõhtu”

Raamatud:

      *”Kooli-laulmise raamat” (1900.a., II tr.1905.a.), “Muusika algõpetus” (1903.a.)

KASUTATUD KIRJANDUS.

*Eesti muusika bibliograafiline leksikon

*Eesti muusika I

*Eesti heliloojad ja muusikateadlased

*Google otsing

EVELIN VIKS