Järved

Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse järvenõgudeks. Järved saavad oma vee vihmaveest ja lumesulamisveest. Ka jõed ja ojad toovad järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid maailma suurim järv on soolaseveeline.

Paljud järved asuvad piirkondades, mis olid kunagi jääjõgedega ehk liustikega kaetud. Liikudes tekitasid liustikud maapinda lohud. Kui jää sulas, täitusid need süvendid veega. Järvenõgusid on tekkinud ka maakoore liikumise tagajärjel. Vulkaanid ja maavärinad tekitasid maakoores süvendeid, mis jõgede või allikate veega täitusid.

Järveäärsete asulate jäänuste väljakaevamisega oleme palju teada saanud muistsete inimeste elust. Tuhandeid aastaid tagasi ehitati Euroopas vahel maju järvede kaldaäärsele veele. Need majad asetsesid puust platvormidel, mis toetusid järvepõhja rammitud vaiadele. Muistsed inimesed elasid järvede ääres sellepärast, et seal oli transpordivõimalusi piisavalt. Mõnes maakera paigas elavad inimesed ka tänapäeval järvedel asuvates vaielamutes.

Maailma kümme suurimat järve:

· Kaspia meri

· Ülemjärv

· Victoria järv

· Huroni järv

· Michigani järv

· Araali meri

· Tanganjika järv

· Suur Karujärv

· Baikali järv

· Njassa järv

Kaspia meri

Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja.

Enne Kaspia merre jõudmist voolab Volga jõgi. Volga delta lähedal on järve vesi peaaegu mage. Suurem osa veest on normaalsest veest magedam.

Kord oli Kaspia kuulus kaaviari poolest, mis on tuurakala mari. Ent kalapüük ja tööstuslik reostus on vähendanud järve kalavarusid. Praegusajal on nafta ja maagaas järve kõige tähtsamad loodusressursid. Kompaniid otsivad naftat nii järve äärest kui ka põhjast. Kaspia- äärsed riigid soovivad naftatoodangut suurendada, inimesed aga muretsevad järve reostuse suurenemise pärast.

Mõisted:

· Asula- koht, kus inimesed paikselt koos elavad

· Delta- Mõnede jõgede suudmes asetsev lehvikukujuline ala, kus peajõgi hargneb väiksemateks voolusängideks.

Kasutatud kirjandus

Teatmeteos “Järved”