Imeline konnake

Elas kord üks nääklev perekond, kes oli alailma näljane. Nad elasid ühes pisikeses majas Teletupsumaal. Perekonnas oli ema, üks pisike tüdruk ja kolm poega. Ema keetis igale lastele hommikul mannaputru. Nad elasid nii mitu-mitu aastat, kuna lapsed pudrust tüdinesid. Ema ei osanud neile mitte midagi enam süüa teha. Lapsed muudkui protestisid. Ema jooksis meeleheitel jõe äärde. Istus seal tunni, istus kaks ning väljas hakkas hämarduma. Kui ema ühel hetkel püsti hakkas tõusma, märkas ta järsku vees hüplevat konnapoissi. Ta istus maha tagasi ning tervitas konnakest. Nad rääkisid mitu tundi ning selle aja sees rääkis ema konnale oma suure mure ka ära, et ta teenib ainult 100 krooni kuus, aga lastele ei kõlba enam ema keedetud mannapuder. Kui konn oli ära kuulanud, lausus ta vaid: “Krooks, mnjaa, raske juhus, kuid ära muretse, ma aitan sind!”.

Ema ei muutunud sellest eriti rõõmsamaks, kuna mida üks pisike konn ikka teha saab?!

Järgmisel päeval ärkas pere varakult, et nuputada üheskoos, mida süüa teha. Pakuti välja palju variante, aga ükski neist polnud sobilik. Järsku hakkas väljas kuidagi krabisema ja kõlisema, pere jooksis ruttu-ruttu välja ja mida nad seal nägid! Nende maja kohal oli üks suur dollarikujuline pilv ning selle otsas istus üks konn. Emale tuli see veeloom kohe tuttav ette. Jutu käigus tuli välja, et konn oli Teletupsumaa kõige rikkam ja heldem konn. Ta oli aidanud perekonna rahamurest välja!

Kõik lapsed ja ka ema vaatasid rahasadu suu ammuli. See kestis 15 minutit ning selle ajaga oli terve nende maja esine ja tagune muruplats täitunud koheva rahaga. Nad ehitasid ruttu rahale kuuri, et seda kaitsta. Seejärel pistsid oma taskud dollareid täis ning lippasid poodi kõike head ja parematki ostma.

Sellest päevast saadik oli too pere väga õnnelik, ka sellepärast, et nüüdsest lubas ema neil poest osta kõike peale manna!