Liina Metsküla
Vanaajast saadik oli Hiinat valitsenud keisrid. Nii jätkus see ka keskajal. Keiser valitses riiki koolitatud ametnike abil. Hiinlased juhindusid vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel ühiskonnas täita oma roll. Keisri ülesandeks oli valitseda riiki õiglaste ning tarkade nõuandjatega. Ühiskonna ja riigi elus toimus muutusi suhteliselt vähe. Vahel oli perioode, kus keisrivõim nõrgenes, kuid seda ajutiselt. Sellise nõrgenemise põhjustas Hiina müürist põhja pool steppides elavate rahvaste või väepelike mõjuvõimu tugevnemine.
Hiinas kujunes üksikasjalik riigiametnike ülendamise kord. See lubas kõrgemasse ametisse tõusta vaid pärast seda, kui inimene oli vastava testi ära teinud. Iga eksam nõudis suurt eneseharimist. Tänu sellele tagati ametnike hariduse kõrge tase. Need reeglid võimaldasid tõusta ka vaestel ja madalat päritolu hiinlastel kõrgetesse ametitesse. Suurt tähelepanu pöörati arhitektuurile ja ehitustegevusele. Siis rajati Huanghe ja Jangtse jõge ühendav Suur Hiina kanal.
Tänu kõigele sellele tõusis Hiina I aastatuhande teisel poolel maailma kõige tugevamaks ja võimsamaks riigiks. Linnad kasvasid, käsitöö ja kaubandus arenesid. Kõik keisrid soosisid kunsti ja kirjandust. Nende endi seast võrsus samuti kirjamehi ja kunstnikke.
Hiina oli tol ajal väga külalislahke maa. Sinna kogunes õpetlasi tervest maailmast, näiteks muistse pärsia usu pooldajaid, budiste ja kristlasi.
Hiinal olid muu maailmaga tihedad kaubandussidemed. Mööda Siiditeed suundusid kaubakaravanid Kesk-Aasiasse, Pärsiasse ning Bütsantsi. Vaiksel ookeanil arenes merekaubandus. Sellega tegelesid nii hiinlased kui ka araablased, kes rajasid oma asundusi mitmesse Hiina jõukasse sadamalinna.
XIII sajandi alguses tekkis Hiina põhjapiiril tugev mongolite riik. Mongolid olid väga sõjakas rahvas. Nad võtsid ette mitu laastavat retke Hiinasse. 1260. aastal langes Hiina mongolite võimu alla. Nad tegid oma keskuseks Pekingi linna Põhja-Hiinas (Peking on praegugi Hiina pealinn). Sealt valitses mongoli soost keiser kogu Hiinat. Üsna varsti allutati ka Tiibet. Mongolite ajal sai Hiina Keisririik enneolematult suured mõõtmed.
Mongolid ei hoolinud hiinlaste kommetest ja tavadest. Nad püüdsid elu oma äranägemise järgi korraldada. Mongolid ise moodustasid kõrgema seisuse riigis. Neile järgnesid võõramaised nõuandjad ja alles siis tulid hiina omad ülikud. Need õpetlased, keda varem oli Hiinas austatud, tagandati nüüd madalatele kohtadele. Näiteks pidid nad näitemängu kirjutajana või näitlejana elatist hankima.
Kuid siiski hakkasid mongolid aegamööda hiinlaste kombeid ja kultuuri üle võtma. Ka hiinlastel endil õnnestus jõuda kõrgematele ametikohtadele. XIV sajandil tõusis keisritroonile juba hiina soost valitseja. Sellega oli lõppenud mongolite ülemvõim ja Hiina areng jätkus tavapärast rada.
Juba vanal ajal sai alguse Hiinas siiditootmine. Siidist tehti riideid, purjeid ning muusikariistade keeli. Kõrge taseme saavutasid siidiriidele tikkimine ja siidimaal. Peamiselt tikiti ja maaliti maastikke ja loodusvaateid.
Palju kuulsust tõi Hiinale ka portselan. Terve keskaja vältel oli portselani valmistamine väljaspool Hiinat tundmatu.
Hiinale olid iseloomulikud ehituskunsti vallas mitmekorruselised ülespoole kaarduvate katuseservadega pagoodid.
Üks väga olulisi leiutisi Hiinas oli paber. Hiinlased võtsid ka veel esimesena maailmas kasutusele trükikunsti.
VIII sajandil hakati välja andma maailma esimest ajalehte. Selles tehti alluvatele teatavaks keisri korraldusi.
Hiinlased õppisid valmistama ka püssirohtu. Alguses kasutati seda ilutulestike korraldamiseks, aga pea ka sõjalisel otstarbel.
Hiina ajaloost üldiselt:
Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma. Siis kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks.
Mõned aastaarvud Hiina kohta:
5000 a eKr - Huang He orus tekkis põllumajandus kultuur
1766-1066 a eKr - Shang-Yini dünastia
1066-256 a eKr - Zhou dünastia
206 eKr-220 pKr - Hani dünastia
221-210 eKr - valitses Keiser Shi Huangdi
581-618 - Sui dünastia
618-907 - Tangi dünastia
13.sajandil- mongolid vallutasid Hiina
1839-1842 -oopiumisõda Suurbritanniaga
1851-1865 - taipingide ülestõus
1912 - Hiina sai vabariigiks
1927-1949- enam-vähem sellel ajal oli kodusõda
1945 - Jaapan alistati
1963 -suhted NSV Liiduga katkesid
1997 - Hiinale tagastati Hongkong
1999 - Hiinale tagastati Aomen
Kasutatud kirjandus:
1) Ajaloo õpik 7. klassile
2) Illustreeritud lasteentsüklopeedia
3) http://www.miksike.ee/tugi/messages/11/1164.html?1078262858