Arthur Conan Doyle(1859-1930)

 

 

Arthur Conan Doyle sündis 1859. aastal 22. mail Šotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama.

Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan “Etüüd punases“ jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info.

Sherlock Holmes tegutses koos oma sõbra ja abilise dr. John Watsoniga kokku 66 jutustuses ja neljas romaanis.

Kui Holmes saavutas ülemaailmse legendaarsuse, hakati ka Doyle´i ennast pidama kuritegude lahendamise eksperdiks. Talle toodi lahendamiseks tõestisündinud juhtumeid ja talle on omistatud au paljude ebaõiglaste vangistatud inimeste süütuse tõestamise eest. Ilmselt ei ole ühelgi teisel kirjanikul õnnestunud luua ilukirjanduslikku kangelast, kes muutunuks oma lugejate jaoks niisama reaalseks kui Arthur Conan Doyle´i Sherlock Holmes. Arthur Conan Doyle´i kuulsamad teosed on veel „Sherlock Holmesi seiklused“;  „Baskerville’ide koer“; „Kadunud maailm“ ja  „Maracoti sügavik“.

Arthur Conan Doyle suri 7. juulil 1930. aastal, olles 71-aastane.

Kasutatud kirjandus: "Sherlock Holmesi seiklused" lk. 4-5