Sea maja
(Aino Pervik, rahvaluule ainetel)

Tegelased:
Jutustaja
Siga
Hunt
Abimees

JUTUSTAJA: Suvi oli mööda minemas, talv oli kätte tulemas. Seal ja hundil olid mõlemal talveplaanid tehtud, mismoodi pakane üle elada. Otsustasid kumbki ehitada endale maja.

SIGA: Ma teen kivist kivimaja! Kivimaja on tugev ja vastupidav, pojapojalgi veel soe tuba! Rööh-öh, kivi kivi peale! Röh-röh-räh, kivi kivi peale! (Sikutab kive tõsta) Kui tahad korralikku maja, ei tohi vaeva karta!

HUNT: Ma teen jääst jäämaja! Jäämaja on kerge ja kena, jäämaja laseb valgust läbi! Lups-lups, jääkuubik! Lups-lups, libe jää! (Libistab jääkuubikuid üksteise otsa) Ei ole siin muud vaeva kui korra sabaga lüüa!

JUTUSTAJA: Ja majad saidki valmis. Tuli talv oma pakasega. Siga tõi väljast puid, pani ahju küdema. Hunt samuti.

SIGA: Põle, põle, tulekene, anna sooha ahjukene! Oh kui mõnus, tuba korraga sooja täis!

HUNT: Põle, põle, tulekene, anna sooja ahjukene! Noh, mis nali see on? Tuba äkki vett täis! Kõik mu ilus jäämaja sulab, igalt poolt sulab!

JUTUSTAJA: Ja sulaski hundi jäämaja sootumaks ära. Hunt oli kange külma käes lageda taeva all. Läks naabrimehe ukse taha.

HUNT: Kopp,kopp, notsuke! Hunduke on ukse taga, lase mul ninaotsa soojendada!

SIGA: Ei või lasta, kargad sisse, hammustad mul kõrvad ära!

HUNT: (Tasakesi) On alles siga! (Valjusti) Ei ma karga ühti, notsuke!

SIGA: Noh, kui ainult ninaots. Ma lükkan siis ukse praokile.

HUNT: Aituma, notsukene! Hundukesel jalad külmetavad, lase jalakesed ka sooja!

SIGA: Ei ma lase, sa kargad sisse, sööd mul silmad peast!

HUNT: (Tasakesi) On alles siga! (Valjusti) Ei ma karga ühti, notsukene!

SIGA: Noh, kui ainult jalakesed! Ma teen siis ukse poolest saadik lahti.

HUNT: Aituma, notsukene! Hundukesel saba kah külma käes, lase saba sooja!

SIGA: Ei lase, sa kargad sisse, pistad mu tervenisti nahka!

HUNT: (Tasakesi) Igavene siga! (Valjusti) Ei ma karga midagi, kallis notsu! Ei karanud ninaotsaga, ei karanud jalakestega, ei ma karga sabaga ka mitte!

SIGA: Olgu siis peale! Ma lükkan ukse pärani lahti. Aga vaata, et sa mul tuppa ei karga!

HUNT: Mis mul enam karata, vana siga, ma olengi toas.

SIGA: (Ehmatab ära) Appikene! Hunt majas! (Jookseb minema)

HUNT: (Naerab) Hähhähhää! Kivimaja käes, ainult praad pani plehku.

JUTUSTAJA: Siga jooksis murega abimeest otsima. Abimees õpetas:

ABIMEES: Sa võta aia äärest toigas. Mine koju, käi kolm korda ümber maja, tao aga toikaga vastu majanurki ja ise kisenda koleda häälega: “Kui murdsime muud hundid, murrame ka selle hundi!”

JUTUSTAJA: Siga võttis abimehe nõu kuulda ja tegi nagu õpetatud.

SIGA: (Märatseb ümber maja) Ruik-ruik! Röhh-röhh! Kui murdsime muud hundid, murrame ka selle hundi! Röhh-röhh, röhh-röhh, ru-iik!

HUNT: (Tõmbab end kohkunult kössi) Vaata siga! On endale kümme metskulti appi toonud! Ega need ei saa ju heast naljast mõhkugi aru! Niuks-niuks! Parem tõmban saba jalge vahele ja teen sääred! (Jookseb minema) Niuks-niuks-niuks!

SIGA: (Imestab isegi, kui hästi tal hundi ehmatamine välja tuli) Ossa põssa, ossa põssa, küll ma olen kange mees, võsavillem liduski hirmuga võssa tagasi! Ruik-ruik-ruik! No olen ma alles äge siga! No olen ma aga peenike põssa! Ja kui kindel maja mul on! Röhh-röhh! Pöhh-pöhh!