PÕGENENUD TEDRETÄHNID
Ervin Lazari jutu järgi
instseneerinud Heli Prii
TEGELASED:
Mart
Mardi ema
12 tedretähni
Tähni Tõnn
Tähni Triinu
Poemüüja
Leiubüroo juhataja
2
looduskaitseosakonna töötajat
Politseinik
2 jutustajat
JUTUSTAJA: Mart on
tavaline poiss. Tal on heledad juuksed ja sinised silmad. Mardil on 13 tedretäppi.
EMA: Need on tal
kenad, väikesed, ilusad, nägusad, lõbusad.
JUTUSTAJA: See
kolmeteistkümnes uhkeldas kõrvalestal, temal oli ka oma nimi. Teda hüüti
Tähni-Tõnniks.
MART: Loendab
peegli ees. 13 täpselt 13, ei
vähem ega rohkem…
JUTUSTAJA: Mardile
tedretähnid ei meeldinud, neid kirus ja vandus ta iga päev, nii kaua ja nii
väga, et ühel ilusal päeval tedretäpid solvusid.
Ema paneb pojale teki peale, Mart jääb magama.
13 tedretäppi poevad voodi tagant välja. Istuvad
ja kurvastavad.
1.: Ah et meie oleme
suured!
2.: Koledad!
3.: Näotud!
4.: Ebameeldivad!
5.: Ilmetud!
6.: Igavad!
7.: Naljakad!
8.: Silmatorkavad!
9.: Tumedad!
10.: Pealetükkivad!
11.: Vastikud!
12.: Jäledad!
13.:Tähni Tõnn: Sünged!
1.: Põgeneme!
Põgenevad. Tähni Tõnnil on kahju, aga läheb
siiski.
JUTUSTAJA: Kuhu nad
läksid? Kuhu võivad 13 solvunud tedretähni minna? Eks ikka laia maailma.
Mart ärkab, ringutab, riietub, tal on imelik
tunne, jookseb ema juurde.
EMA: Tere hommikust
väikemees, kust sina siia said?
MART: Väikemees? Mina
olen ju Mart.
EMA: Jessas! Oledki
Mart! Aga kuhu su imeilusad tedretähnid on jäänud?
MART: Kas mul ei ole
tedretähne? Tormab peegli ette.
Kuule, emme, peegel on tuhm, siin on üks
kahvatu poiss.
EMA: Mitte peegel
pole tuhm, vaid, tead tedretähnid…
Kas oled hea poiss, käid poes?
MART: Mõni oleks
siiski võinud jääda. Võtab koti, läheb.
JUTUSTAJA: Mart ei
rõõmustanudki nüüd enam nii väga, et tema tedretähnid olid kadunud. Nukralt
läks ta sisseoste tegema, sest ta aitas alati ema ja poemüüjalegi meeldis
Mardile oma kaupa müüa.
POEMÜÜJA: Kus siis
Mart on?
MART: Mina olengi.
POEMÜÜJA: Tohoh! No
ei! Mardil on ilus tedretähniline nägu, aga sina poiss oled kahvatu ja valge
nahaga. Ei, ei ma ei ütle, et sa inetu oled, aga Mardiga võrreldes… Oi, oi…
JUTUSTAJA: Sel päeval
sai Mart natuke kõvema saia kui tavaliselt. Peaaegu nuttes läks ta koju.
EMA: Mis sul viga on?
MART: Mu
tedretähnid…, ma tahan oma tedretähne!
JUTUSTAJA: Noh,
võtsid siis ette, hakkasid korterist otsima. Aga ei leidnud tähnipoegagi.
Polnud midagi parata,
Mardil tuli linna peale minna. Ta läks leiubüroosse.
MART: Tere päevast.
LEITUD ASJADE
OSAKONNA JUHATAJA: Tere päevast! Loeb lehte edasi. Vihmavari? Kindad? Rahakott? Või olete
suvatsenud oma pea ära kaotada?
Mart: Ma otsin oma
tedretähne.
MEES: Millised nad
olid?
MART. Pruunid,
ümmargused.
MEES: Otsib,
tõstab panni üles. Kas su
tähnidel oli vars ka taga?
MART: Ei.
MEES. Nii et see ei
ole see. Laob Mardi ette alustassi, nööbi, kanamuna. Palun, need on kõik ümmargused ja pruunid.
Missugune neist ta on?
Mart: Kahjuks mitte
ükski neist.
JUTUSTAJA:
Leiubüroost läks Mart politseisse.
POLITSEINIK:
Ühesõnaga, sa otsid ärapõgenenud tedretähnisid?
MART: Jah.
POLITSEINIK: Kas nad
kaklesid?
-Ei.
-Suitsetasid?
-Ei.
-Varastasid?
-Ei.
-Lõhkusid?
-Ei.
-Tülitasid inimesi?
-Ei.
-Millega nad siis
seadust rikkusid?
-Ei millegagi.
-Siis ei saa ma sind
millegagi aidata.
JUTUSTAJA: Siis läks
Mart looduskaitseosakonda.
ONU: TEDRETÄHNID???
Võib-olla huvitavad sind tedre-rähnid, pojake? Võtab
rähniga pildi, näitab seda.
MART: Mitte
tedre-rähnid, vaid tedretähnid.
ONU: Võib-olla
taimekasvatus teab.
NOORMEES:
Tedretähnid? Üks hetk. Kohe, kohe…Loeb oma tarka raamatut. Talvik, taralõng, tarnhein. Käes! Tedremaran!
Seda sa ju otsid?
MART: Mitte maranat,
vaid oma tedretähne!
NOORMEES: On
oma raamatusse süvenenud. See
tedremaran on nii ilus! Tal on veel mitu nime: ehakaebtus, nabajuur,
südametõvelill, tedrekulmud, tedremarjajuured.
MART: Lööb
lootusetult käega. Oh, loomamälurohi,
sõjamehed ja taputaadid! Kus mu tedretähnid küll võiksid olla?
Näeb Martat. Tere, mis sa siin teed?
MARTA: Jälgin
hulkuvaid tedretähne, täna on neid palju liikvel.
MART: Ära räägi!
Mitut tedretähni sa nägid?
MARTA: Neid oli
kolmteist. Läksid vaesekesed jala, sest neil polnud vist bussipiletit.
MART: Kuhupoole nad
läksid?
MARTA: Sinnapoole.
Mart tormab tedretähnidele järele. Tedretähnid
istuvad kurvalt.
MART: Küll oleks hea,
kui te tagasi tuleksite.
1.: Ja sa ei sõima
meid enam?
MART: Mitte iial.
2.: Ei ütle, et oleme
inetud, et me oleme näotud, et me oleme ilged?
Mart raputab pead.
JUTUSTAJA: Selle
peale marssisid tedretähnid näo peale tagasi. See tunne, kui täpid Mardi näo
peale läksid, oli nii hea.
MART: Kas te olete
kõik kohal?
Iga „tedretähn” paneb Mardi näole pruunika
kleepsu.
MARTA: Üks hetk, ma
loen üle. 12!
3.: Tähni-Tõnn on
kadunud!
4.: Su kõrvalestal ei
ole kedagi…
Hakatakse otsima.
MART: Tere, Tähni
Tõnn, tule sina ka tagasi!
TÕNN: Ma ei saa
tulla, sest siis jääks see üksi. Ma tutvustan teile: Tähni-Triinu, mu parim
sõber. Ta vaeseke tunneb end väga üksildasena.
TRIINU: Jah, ma
muudkui hulgun, longin, kolan ja kondan ringi, aga nüüd on mul õnneks sõber
olemas. Eks ole, Tõnn?
TÕNN: Jah, nüüdsest
peale me hulgume, longime, kolame ja…
ja… ja …mis sa veel ütlesid?
TRIINU: Kondame.
TÕNN: Jah, ja kondame
koos ringi.
TÕNN: Teate mis? Las
Triinu kolib ka minu kõrvalestale ninale. Seal on veel küllalt ruumi.
TÕNN JA TRIINU: Kas
tõesti?
TRIINU: Haruldane!
Kõrv on tedretähnile parim koht.
EMA: Noh, lõpuks
olete kõik jälle olemas. Aga midagi on sinu juures, Mart, imelikku!
MART: Sa mõtled vist
Tähni Triinu. Ma ei võinud lasta tal ringi hulkuda, lonkida, kolada, luusida,
konnata, ilma sõbrata kurvastada.
JUTUSTAJA: Nii see
lugu oli. Ja kui te näete kusagil üht kena poissi, kellel on täpselt 14
tedretähni, siis see ongi Mart.