VASTLAPÄEV
J. Oro

1.

Tillu Illi elas vanaemaga Mäe peremehe saunas. Puruvaesed olid nad, ainuke elav olend majas oli Illikesel lumivalge, musta sabaotsaga kiisu Miitsi. Memmel oli veel seinakell, mis seisis korstna kõrval ja tagus laisalt, ühetooniliselt tikk - takk, tikk - takk, lai puusäng ja logisev vokk.

Memm ketras päevast - päeva, ketras õhtul pimedas tillukese lambikese valgel, ketras vurr-vurr-vurr - Mäe rahvale takku. Sai selle eest perenaiselt leivakakukese räimega, vahel pütitäie piima, pühapäevahommikul Illikesele katsekakku võisilmaga.

Oli vastlapäeva hommik. Illi istus pakul, Miitsike põlvil, surus vahel nina Miitsi pehmesse karva. Miitsi lõi nurru, sirutas valged teravad küüned sametpehmeist käppadest - naks! naks! kiskusid need Illi kleidikest ja kadusid jälle lumivalgeisse karvusse. Miitsi käpp oli siis nagu pajutibu.

Seal kisti korraga uks lahti ja sisse tormas Mäe Volli, suure, karvase Polliga. Vollil oli läki - läki kuklas, ta naeris ülemeelselt, raputas riietelt lund. Miitsi kargas Pollit nähes uhkelt susisedes Illi põlvil püsti, tõmbas küüru selga ja vingerdas sabaga.

Nii vahtisid nad Polliga teineteise silmi.

"Tere, saunamemm! Tere Illi - Miitsi mammi!" hõiskas Volli.

"Säh, saunamemm, ema saatis sulle kaks seajalga. Tangu sul on või? Keeda suppi." Volli viskas paberisse mähitud pakki memme sülle ja seletas õhinal edasi:

"Õues on päris vana vastlapäev, vihiseb ja tuiskab, ei näe maad ja taevast. Ma käisin juba kelguga jõel. Kaldale on suure hange tuisanud, üle Polli pea ulatub, selle loopisin laiali - liugu saab küll lasta. Pärast tulevad meie Miku ja Kusti, siis lähme, Illi, sa võid kah tulla."

2.

Memm ei saanud mahti Mäe-ema kiita ja tänadagi, nii palju oli Vollil rääkida.

"Aitüma, aitüma Mäe emale, hea poiss, Volli, et ikka mind meeles pidasid, ütle emale suur tänu."

"Pole tänada kedagi, ema ütles, et ketrad takku; kui ma ära ei unusta, võin ju ütelda "aitüma", meil jäi kümme jalga veel järele."

Volli oli otsast otsani koerust täis, nüüd haaras ta Miitsi Illi sülest ja pani Polli kukile:

"Va suur koer, võid küll pisikest kassi sõidutada."

Polli oleks küll Miitsit sõidutanud, kuid viimane rabeles Volli käest lahti ja lippas redelit mööda ahju äärele.

"Küll Miitsi on rumal," arvas Volli. "No mis tal häda oleks sõita oln’d. Illi, kas tahad ma aitan sinu Polli selga, ise hoian kinni. Kardad? Ega Polli hammusta. Ma õpetasin eile teist kelku vedama – tõrgub kah teine, mäest alla läheb, mis ulub, aga üles vea ise kui tahad, ja mis mul sest kasu on – mäest alla jookseb kelk ilma Pollitagi."

"Kuule, lähme nüüd parem liugu laskma, või tule meile, ma teen sulle korgist koera. Polli, hei Polli! Mis sa külas magad, lähme lumme ullama."

3.

Lumehelbed tantsisid õues meeletut vastlatantsu. Tuul pildus memme kasukas tatsuvale Illile silmad - suud lund täis. Volli tõstis ta kelgule, Illi hoidis kõvasti äärtest kinni ja tuule tõukel lendas poiss Polliga mööda mäekallakut. Illi pigistas silmad kinni. Hangest hange hüples kelk ja Polli siblis ikka nelja ning lumi tuiskas kaares ta järel. Volli peatus hingeldades kodu ukse ees ja lükkas kelgu kõige Illiga küljeli. Illi püherdas nagu mätas lumes. Polli vingus ja naeris laia koeranaeru.

"Aga Volli, kuidas sa sedasi häbematu oled, lükkad pisikese Illi lumme," manitses Mäe-ema lävele ilmudes.

"Mis tal’s sedasigi viga on, kas ma teda küll mööda libedat kallast ei tassinud, ega lumi kivi ole, et haiget saab."

Siis mängis Illi toas Volli asjadega, kuni viimane nikerdas talle korgist koera, sabaks lõikas Polli turjalt tsipakese karvu, Polli ei teinud sellest väljagi. Siis tulid Kusta ja Miku.

4.

Videviku tulekul kogunesid külalapsed külast eemale mäekünkale. Sinna läksid ka poisid Illiga. Illi pandi kelgule. Mäe-ema hoiatas, et nad Illile haiget ei teeks. Kusti laskus kah põlvili Illi selja taha kelgule. Volli ja Miku asusid ette, Kusti andis jalaga tagant veel hoogu, ning Polli saatel kihutasid kõik neli mäele teiste juurde. Seal ootas juba suur regi ja veel mõni väiksem kelk. Suuremad tüdrukud ja poisid lasksid kordamööda naeru ja vihiseva tuule saatel siuh! laial reel mäest alla libedale jääle. Regi oli kuhjaga lapsi täis, üksteise süles, jalgadel istuti, ja kui vahel juhtus vääratama, siis muutus lumi vaid keevaks, elavaks, täis üleannetut vastlanaeru.

"Oi, pikad linad kasvavad tuleval aastal!" hüüdsid sõitjad. Tillu Illi – pisem vastlasõitja – oli juba mitu korda mäest alla läbi tuiskava lume lennanud, kuid niisugusest sõidust ei võinud vist kunagi isu täis saada. Näe, seal tuli isegi vana Mäe-Ann liugu laskma. Kõik hüüdsid talle kooris vastu:

"Ann ae, Ann! Tule siia. Sul on tarvis pikki linu ja seda sitket jõudu on sul ka küll, jõuad linu kitkuda ja ka rege mäest üles tassida."

5.

Vägisi kisti Ann reele. Ta puikles küll vastu, et pea hakkavat ringi käima, ta muidu tulnud nalja vaatama ja sööma kutsuma, ise näris alles seasõrakest. Kõik naersid, regi libises mäest hirmsa kiiliga alla, aga just nagu kiuste kiskus kesk teed korraga teise külge, keegi poiss aitas veel jalaga tagant, ja lumi kubises jällegi inimestest. Vana-Ann rabeles lumes, hõõrus pahemat puusa ja pahandas pikakoivalise Oru-Jüri üle, kes puha selles ümberminekus süüdi olevat. Selle eest pandi Jüri rege üles vedama ja Ann istus veel ääre peale. Mäkke jõudnud, läks Ann ära väiksemate laste juurde, laskis Illiga paar korda mäest alla ja kutsus siis kõiki Mäele hernesuppi ja notsujalgu sööma. Lauldes, hõisates mindi Mäele – varsti kostis soojast toast ainult lusikate kõlin ja kondikeste kolin.

6.

Illi memm Miitsiga olid ka tulnud vastlaõhtut pidama. Illi näris pisikest notsujalga, koogitses kõik liha kontidelt ära, ronis siis memme sülest alla, laskis Vollil teha endale tillukese vurri, sellega siis vurras Miitsi ja Polli nina all kogu õhtu.

Hilja õhtul lahkusid lapsed Mäelt, soovisid perenaisele pikki linu. Paar suuremat poissi asus ree ette, kuna teised hunnikus peal istusid. Memm ja Illi Miitsiga võeti ka reeotsale. Miitsi oli Illi süles hoopis tasa. Volli sidus talle kaela väikese vurri, teise andis Illile. Siis libises regi mäe kallakult memme sauna poole, seal peatuti.

"Head ööd, saunamemm!" hüüdsid teised ja sõitsid edasi.

"Sulle ka, Illike, head tööd! Tuleval vastlapäeval sõidame jälle!"

SÕNADE TÄHENDUS.

Kakk – leiva- või saiapäts. K a t s e k a k k pannakse esimesena ahju ja võetakse esimesena ahjust välja katsumiseks, kuidas leib maitseb.

Pajutibu – pajuurb.

Ülemeelne – vallatu.

Tõrgub – (tõrkuma) ei tee, mida kästakse. Kuidas tõrkus Polli?

Tätsima – väikeste sammudega kõndima. T ä t s i v Illi oli see, kes tätsis.

Siblima – väikeste jalgadega pehmet maad kaevama. Kana s i b l i b.

Peatuma – ise seisma jääma. P e a t a m a - teist seisma jätma. Peatun ise, aga peatan kelku.

Püherdama – lamades (pehmes lumes, heintes) ennast ühelt küljelt teisele pöörama. Siga püherdab poris.

Väherdama – lamades maas, voodis pöörlema.

Nikerdama – noaga asjakesi puust (korgist) välja lõikama.

Vääratama – õigelt teelt äkki kogemata kõrvale sattuma. Jalg v ä ä r a t a s, käsi
v ä ä r a t a s.

Sitke – tugev, vastupidav.

Koogitsema – ettevaatlikult välja tõmbama, välja võtma, urgitsema. Illi koogitses liha.

MÕTLEMISEKS.

Illi elas vanaemaga. Kus olid Illi ema ja isa? Mis saab Illist, kui vanaema sureb? Missuguseid vallatusi tegi Volli? Ta oli vist küll halb poiss? Kes kõik tulid liumäele? Kes oleks võinud veel tulla? Mis nalja tegid poisid Annega? Niisugusel hullamisel oleks võinud õnnetustki juhtuda. . .  Kui Volli oleks kutsunud Illit Mäele, mis oleks siis Illi vastlapäeval teinud?

HARJUTUSEKS.

1. Kirjutan ise lauseid või lookesi nii, et iga eespool seletatud uus sõna esineks kaks korda isesugusel kujul. Uued sõnad kriipsutan alla:

UUSI SÕNU

Katsekakk on väike päts. Ema paneb katsekaku ahju . . .

2. Kirjutan selle tüki 4. ja 5. osa järgi, kes kõik lasksid liugu vastlapäeval. Igaühe kohta kirjutan: kes ta oli? missugune ta oli? jne.

LIULASKJAD VASTLAPÄEVAL

1. Illi, Illi oli väike tütarlaps. 2. Volli. Volli oli vallatu poiss.

3. ...........................................................

3. Vastan tüki esimese osa järgi küsimustele: 1) Kus elas Illi? 2)Kes oli Illi mänguseltsiliseks? 3) Mida andis memm Illile süüa? 4) Mida tegi Illi vastlapäeva hommikul? 5) Mis tõi Mäe - Volli kingiks? 6) Mida Volli jutustas? 7) Kuhu ta kutsus Illit?

Pealkiri:

TILLU ILLI.

Kirjutan palast (ja ka peast) hüüdlauseid, mille lõpus on hüüumärk. Iga lause järel panen mõttekriipsu.

HÜÜDLAUSED:

5. Koostan tüki 5. osa järgi k o l m e s õ n a l i s i lauseid.

LIUMÄEL.

Ann kisti reele. Ta puikles vastu .......................................