Vastlapäev
Vastlapäev on liikuv
püha, mis on igal aastal noorkuu esimesel teisipäeval, 7 nädalat enne
lihavõtteid. Kuupäev võib nihkuda umbes kuu aja piires (18.01 – 7.03)
Vastlapäeva nimetatakse veel lihaheite-, pudru- ja liupäevaks.
Vastlapäevaga seotud
uskumused
Liulaskmisega käis kaasa uskumus,et mida pikem liug, seda pikem
lina. Liugu lasksid nii noored kui vanad, kindlasti pidi nende
hulgas olema pereema. Vastlaliug ennustas head rõõmsat aastat üldse.
Liumäele tehti ka tuli. Põllule viidi ka sõnnikut -
viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks
või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja
õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad
kiiresti õppust jne.
Naiste tööd – ketramine ja kudumine olid keelatud. Võis
aga punuda paelu ja teha nööri.
Naiste jaoks oli vastlapäev tähtpäev, mis lubas just naistel tööd tegemata
jätta, mäest liugu lasta ja koguni kõrtsis tantsu lüüa.. Keelatud olid tööd, mis palju kära tegid (puuraiumine).
Soovitav oli
juukseid kammida vähemalt seitse korda ja
neid ka veidi pügada. Vastlaõhtul lõikasid tüdrukud
juukseid ja läksid nendega metsa. Mets pidi kõrgete puudega olema, siis
kasvavat tüdrukute juuksed ilusad pikad. Lõigatud juukseid ei tohtinud
laiali visata, sest siis kadus meelespidamine. Kinnisilmi hobuse saba katsumine
andis tüdrukutele eriti hea juuksekasvu. Kui pöetud peaga välja mindi, siis
vastavalt sellele, millist looma kõige enne nähti, kasvas ka juus: siga -
harjased, kana - pehmed kui suled jne. Millise sabaga looma nähti, nii pikad
juuksed kasvasid. Vastlapäeval lõigati samuti
hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad hobusejõhvid.
Näo pesemine pidi
andma ilu ja tegema kogu aastaks virgeks. Seda pidi tegema lausa üheksa korda.
Kes aga näo pesemata jättis, seda ei tulnud suvel sääsed purema.
Poisid ennustasid vastlapäeval oma tulevast
põleva tiku järgi. Kuhu poole söe ots pöördus, sealt pidi noormees mõrsja
saama.Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ka ise kosja
minna ja ära ütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Perele juurdekasvu soovivad
naised peavad sel päeval enne teisi sauna jõudma, need aga, kes tahavad mehele
minna või ihkavad kõrget ametikohta, võivad tulevikku ennustada.
Vastlapäeva
kombestik
Liulaskmine
Vastlate kõige
iseloomulikum tegevus on liulaskmine, mille juurde vanasti kuulusid vastavad
laulud. Vastlapäev kuulus vanasti põllumehe
pidupäevade hulka ning oli seotud põllu, niidu ja karjaga, selle murede ja
rõõmudega, ennustuste ja lootustega, uue töösuuna võtmisega varsti algavas
kevades Suvine linakasv pidi olema kelgujooksu pikkune. Kelle kelk või regi
kõige kaugemale lumisele põllule liugles, sellele pidid kasvama kõige pikemad
linad.
20. sajandi teisel
poolel sõideti hobuse ja saaniga ning mäest lasti alla suurte kelkude ja
regedega, sajandi lõpupoole kõlbas selleks igat masti kelk, liulaud vms. Siin
on üks salm Vaivara kihelkonnast liulaskmise kohta:
Linad pikad
liugujalle,
tutrad tuas
istujalle,
takkud
tagatõukajalle!
Kada ajamine
Õlgi täistopitud
mehekuju kanti salaja naabri ukse taha või viidi kodust eemale, sel kombel
eemaldati kahjulikud jõud. Kada ajamist on peetud metsikukultuse jätkuks. Siin
on üks Läänemaalt Karuse kihelkonnast 1929. aastal kirja pandud kada ajamise
laul:
Kus me selle kaja
aame?
Matsalu puile,
Matsalu maile,
Kangru tuppa, ahju
taha,
Karju Mari kolde
auku!
Vastlasandid on olnud katoliiklikus Euroopas tuntud, Eestis on
üksikteateid vaid Põhja-Tartumaalt ja Põhja-Viljandimaalt. Siin on üks katkend
vastlasantide laulust Kursi kihelkonnast 1894. aastast:
Võtke vastu
vastelada,
laske sisse
vastlasandid!
Ärge pange pahaksi,
et teid vastal
vaatama tulnud,
linavästrik siia
lennand.
Vastla kotti ajamine
Mitmel
tähtpäeval on naljatatud teadmatuga, eriti on seda tehtud laste lõbustamiseks,
lastes neil salapärast elukat (vastel, luutsi) kotti püüda. Pööningul või lakas
imiteeritakse otsimist ja tagaajamist, madin ja püüdmine aina ägeneb. Lõpuks
hüütakse, et vastel on käes, ja kästakse allavisatav elukas kotti püüda. Samal
ajal visatakse kottihoidvale lapsele ootamatult pangest vett kaela.
Vastlakombed Inglismaal
Inglastel
kuuluvad vähemalt 19. sajandist tänini vastlapäeva juurde kukevõitlused ja
jalgpall. 19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Kell 12
või 13 helisesid kirikukellad ehk pannkoogikellad, mille kõlamise järel võis
küpsetamist alustada. Lihavõtte teist püha kutsuti lihapäevaks ja siis oli
tavaks süüa esimesel pühal küpsetatud või keedetud liha. Kolmandalgi pühal
söödi pannkooke koos esimesel pühal valmistatud liha ja muude roogadega. Nii
nihkus range paastu algus kaugemale.
Varem
käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja
raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega.
Vastlapäevaga
seotud vanasõnad
Küll on külm
küünlakuu, veel valjum vastlakuu.
Küünlakuise sula
vastab vastlakuu ära.
Lõoke tuleb meile
küünla külje all ja vastla vanaskuus.
Vastla vanakuul
hakkavat lõuke laulma.
Vastlapäev ajab
pühad kargama.
Lihaheite kõndvet ja
otsvet noort kuud ja tõisipest päeva taga.
Vastlapäeva toit
Vastlapäevast algas
paast, mis kestis kuni lihavõttepühadeni. Rahvasuus on vastlapäeva nimetatud ka
lihaheite päevaks. See tähendab seda, et
kuni lihavõteteni liha ei söödud.
Väga oluliseks peeti
sel päeval seajala söömist , neid
keedeti koos ubade ja hernestega. Seajalgu
söödi selleks, et sead hästi kasvaksid
ning nende jalad kõveraks ei läheks ning seejuures ei hammustatud kunagi leiba
kõrvale. Arvati nimelt, et kui seajalgade kõrvale leiba süüa, siis kevadel, kui
notsud laudast välja lastakse, lähevad nad otse rukkisse. Seajalakondid tuli kokku korjata ja sigadele anda, et need
edeneksid ja suvel koos püsiksid. Kontidest valmistati ka vurri.Vurri
valmistamiseks puuriti seakonti kaks auku, pisteti neist nöör läbi ning mänguasi oligi valmis. See pakkus lusti nii
lastele kui ka täiskasvanutele. Vurritamisel oli ka maagiline tähendus, mis seotud sigade jõudsama kasvuga.
Söödi ka seapead ja
-saba. Uuemal ajal on tehtud vastlaputru ja vastlakukleid, küpsetatud
leiba. Siin on üks variant kuidas teha
vastlakukleid:
Koduste
vastlakuklite valmistamine
75 g võid või margariini
3 dl piima
50 g pärmi
0,5 tl soola
0,5 dl suhkrut
2 tl kardemoni
8 - 9 dl nisujahu
määrimiseks 1 muna
Vahukoore asemel
võid täidist ka muuta:
- 2 dl vahukoort, 200
g mandlimassi
- 2 dl vahukoort, 2 dl maasika- või murakakeedist
- 100 g hakitud mandleid, kukli sisu, 1 dl suhkrut, 2 dl vahukoort
Tänapäeval lastakse
enamasti liugu ja süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Vastlapäev on ka
tänapäeval tuntud püha mida kõik pered tähistavad.
Kasutatud
materjalid:
Vanasõnaraamat 1984
Eesti rahvatoite
1988
Eesti rahvalaulud
1969
http://haldjas.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php