VASTLA LIULAUL

Vastlapäeval käisid nii noored kui vanad liugu laskmas. Istuti hulgakesi ree või kelgu peale ja lasti mäest alla. Tiriti sõiduk uuesti mäe otsa ja lasti jälle alla. Mida pikem liug, seda ilusam lina kasvavat.

Vastlapäevaks keedeti herne- või oasuppi seajalgadega. Seajala kondist sai tore mänguasi - vurr.

Liulaskmise juures lauldi:

Linaliugu, pika kiudu,

linad liulaskijale,

takud taganttõukajale,

tutrad toasistujale!

Nii valgeks meie lina

kui see lumi liumäella,

nii pikaks meie lina

kui see reeteekene!

Kes ei tule liugu laskemaie,

selle linad liguje jäägu,

aia ääre hallitama,

seina ääre seenetama!

Sada saarelehte, tuhat toomelehte. - Tallinn: Eesti Raamat, 1968. - Lk. 11.