VASTLAPÄEV Vastlapäev on meie rahvakalendris üks populaarsemaid tähtpäevi, püsides tänaseni. Kõige iseloomulikumaks tegevuseks oli liulaskmine, millega taotleti head linakasvu. Levinud olid vastlalaulud, seajalad ja hernesupi söömine. Küpsetati kukleid ja kakkusid, lõigati juukseid, hobustel saba ja lakka, et need hästi kasvaksid. Veel ennustati vastlapäeva järgi kevade tulekut: *Kui kukk vastlapäeval räästa tilkadest juua saab, siis saab härg maarjapäeval (25. märtsil) veeaugust juua. (Noarootsi). *Vastlapäevast akkava talve teine silm vett jooksa.
(Häädemeeste). TUHKAPÄEV Vastlapäevale järgnev päev on alati tuhkapäev. Tuntud kogu Eestis Tuhk sümboliseeris patukahetsust (tuha pähe raputamine) ja puhtust. Tuhast valmistati lehelist (leelist), mida kasutati pesu pesemisel ja seebi keetmisel. Samuti kasutati tuhka taimede väetamiseks. Tuhkapäeval pestud pesu oli alati hästi valge. Vastupidiselt vastlapäevale ei tohtinud tuhkapäeval juukseid lõigata ega lambaid niita- kasv jäävat kinni. Sel päeval ei tohtinud kaua magada, siis olevat inimene kogu järgneva aasta laisk. Tuhkapäeval söödi tavaliselt odrajahuputru ja -karaskit. |