TSIRGUPÄEV
Tsirgupäev on
9. märtsil. Tsirk tähendab lindu. Setu rahvakalendris on see tõeline
lindude päev. Vanasti oli tava
sel päeval kanu munema õhutada,
et nad munapühadeks palju mune muneksid. Neile anti süüa ja „ viheldi“
seejuures vitsakese või vööotsaga öeldes :“ Loo mune! Loo mune! või : „ 40 muna! 40 muna! . Kui sel päeval oli külm ilm, pidi külm
veel 40 päeva püsima. Öeldi veel, et tsirgupäeval pööravat soojal maal 40 lindu
ninad siiapoole ehk suve poole. Perenaised küpsetasid 40 kakukest, iga linnu
jaoks ühe.
TEE PÄTSI, KASTA
SAIA
SILITA, SILITA,
SILITA
SILITA SEALIHAGA
KASTA KANAMUNAGA
PANE PALJU VÕID
PEALE
TEE PÄTSI, KASTA
SAIA
PANE AHJU, VÕTA
VÄLJA
PANE SUHU AMPSTI!
Saiakakukesed viidi aeda, näiteks aiateiba või väravaposti otsa. Sellega tervitati
kevadetoojaid : „Tere, tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja.“ ning esitati omapoolne soov: „Tsirgukesed ärge
puutuge suvel meie vilja, tulge sööge meie vadsakesi!“. Tsirgupäeval oli kombeks linde ka lauluga
äratada:
PESALINNUD
PÕÕSASTIKKU,
LÕOKESED LAGEDALE,
PÄÄSUKESD
PÄEVAPAISTE,
LAULIS LUIGED
LAINETESSE ,
HANED ALLA ALLIKALE,
HÕISKAS KENA
KÜNNILINNU,
ÖÖDE ILUKS
HÕISKAMAIE,
VIDEVIKUL VILISTAMA,
ENNE KOITU
HÄÄLITSEMA,
Inimeste ja lindude
suhetes oli midagi liigutavat hagu heas sõpruses.
Vastutasuks kinkis
loodus kauni lauluilu, millest sündisid kauges minevikus ka rahvalaulud.
Rahvaloomingus esinevad
paljud linnud – nii lauludes, juttudes kui vanasõnades.
KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE
LAULEMAIL, LUULEMAIE
LOOD MINA VÕTAN
LUIGE SUUSTA
VIISI VIIE LINNU
SUUSTA
HANE KÄEST SAIN
ARMSAD SÕNAD
KUKE KÄEST SAIN
KULDSED SÕNAD
LÕO MUL ANDIS
LÕÕRILAULU
PÄÄSUKE ANDIS
PÄEVALAULU.(Kihnu)
Tsirgupäeval
läheneva kevade tulekut kuulutavad ka paigallinnudki. “Kui vares 3 korda vaagub , siis tuleb kevad“
(Saarde). Rasvatihase kevadelaul rõõmustab
meid nii linnas kui maal.
SITSIKLEIT ,
SITSIKLEIT ( rasvatihane)
KIITS, KIITS
TIITS,TIITS, TSIRR!
Oodatud
rändlindudest võime tsirgupäeval kuulda ka kuldnoka ja lõokese laulu.
KUTKÄTKÄT,
KUTKÄTKÄT ( kuldnokk)
KÜÜ,KÜÜ
PULLILILL, PULLULILL
PADA-AADU PRIIDU!
SIIRI-LIIRI,
SIIRI-LIIRI ( lõoke)
SIGA METSA, LAPS
KARJA
PÄTS PÕUE, VITS
KÄTTE
SIIRI-LIIRI-LII!
Tänapäeval võiks tsirgupäeval
pesakaste meisterdada ja ühiselt ülespanna. Seda omapärast kommet kevadisi
rändlinde tervitada ja kogu linnurahvast lauluga äratada.
TII- TII-TIHANE
VAA- VAA VARBLANE
LENDAS ÜLE OAAIA
KARGAS ÜLE KAPSAAIA
ÜLE METSA VURR!
Vanasõnad võtavad kokku
kevade edenemise järgud:
„LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,
PÄÄSUKE TOOB
PÄEVASOOJA
ÖÖBIK , SEE TOOB
ÖÖSOOJA „ (Paistu)
Marika Daniel
Tartu Lasteaed
Hellik, muusika vanemõpetaja
Kasutatud kirjandus:
M. Hiiemäe
„Rahvakalendri tähtpäevi“ 1998
M. Mäger „ Linnud
rahva keeles ja meeles“ 1994