Info pärineb veebilehelt: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-opetajatepaev.php
Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aastatel, kuid tänase
koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud.
Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et
1960. aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud.
Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates
klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest
asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja
igapäevase tõsidusega.
1990. aastatest on
õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid
ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub
koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord
naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad
paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata.
Tihti valitakse õpetajate
päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Märjamaa koolis on näiteks
õpetajad kord etendanud Eurovisiooni, teisel aastal aga pioneerirühma. Mõnel
pool on õpetajad esinenud etenduse või kontserdiga.
Sagedasti on tunnid
lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi.
Päeva lõpetab õpilaste
valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või
haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus
avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased.
UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994
UNESCO lõi tähtpäeva 1994.
aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis
õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid.
Üllitatakse infoplakat ja saadetakse laiali infomaterjale õpetajate päeva teema
kohta, viiakse läbi kampaaniaid.