MARDIPÄEV

TÖÖLEHT NR 1

Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi.

Mardipäeva tähistatakse 10. novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi. Püha Martin sündis 316. või 317. aastal praeguses Ungaris, Rooma tribuuni perekonnas. 15 – aastaselt astus ta Rooma kaardiväkke ja sellest ajast pärinebki tema kuulsus. Legend räägib, et kord tulnud talle vastu külmetav kerjus ja palunud kehakatet. Martinil ei olnud talle midagi anda, aga ilma ei tahtnud ta ka vaest meest jätta ja seepärast andis ta poole omaenda mantlist. Järgmisel ööl ilmus Martinile Jeesus Kristus, pool mantlit seljas. Mantli ohverdamine tegi Martinist hiljem püha mehe ning kerjuste patrooni ja tema nimepäevast sai kerjajate ja santijate päev.

Mardijooks on vana komme, mis pärineb keskaegsest andide korjamisest kirikule ja kloostrile. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Meil ei korjatud ande aga mitte kirikule ja kloostrile, vaid endale. Kuna mardipäeva peeti eelkõige meeste pühaks, siis käisid mardijooksus peamiselt tagurpidi pööratud kasukasse või mõnesse muusse vanasse räbalasse riietunud noormehed. Hilisemal ajal on marti jooksnud nii poisid kui tüdrukud, põhiliselt aga ikka noored.

Mardiskäijatel oli alati kaasas oma eestvedaja – mardiisa, kes pidi olema sõnakas ja hea organisaator. Tal oli tavaliselt ühes ka pill, õlgedest keeratud piits ja piip. Mardiisa saatsid mardiema ning mardilapsed. Mardilapsed olid rohkem naljategijad ja järelevaatajad, kas talus ikka kõik tööd tehtud ja pereasjad korras. Kokku oli mardisante tavaliselt kümne ringis, ühel santides oli ka suur kott kaelas, millesse koguti ande.

Saabudes laulsid mardisandid kõigepealt akna taga. Kui neid sisse ei lastud, võis suuremat pahandust oodata – küll tõmmati vanker katusele või laoti puuriit ukse ette. Alati oli targem sandid sisse paluda. Esimesena astus tuppa mardiisa, kes kaasas olevast kaelakotist teri põrandale külvas ja seejuures viljaõnne soovis. Seejärel mardid tantsisid, esinesid ja küsisid ande. Enne minekut kontrollisid sandid ka laste lugemisoskust.

Kui marte hästi vastu ei võetud või olid annid kehvakeses, siis hakkasid mardid sajatama. Viljaikaldust ja vaesust aga ei tahtnud keegi, seega harilikult mardisante tühjade kätega ei jäetud. Peamiselt anti martidele toiduaineid, aga ka viina, õlut ja raha.

Sanditamine lõpetati kas peo või mardipulmadega, kus kesksed tegelased olid siis mardinoorik ja tema peigmees. Pidu peeti kas viimaseks käidud talus, mardiisa või mardiema talus või külakõrtsis. Seal söödi kõik koos kostiks saadud toidud ja jagati omavahel muud annid. Maha võeti ka maskid. Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva.

Ka nende jaoks, kes mardijooksus ei osalenud, oli toidulaud mardipäeval pühapäevasem. Nii püüti meelitada põlluhaldjaid, et põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks. Toitu oli tavaliselt rikkalikumalt, eriti liha. Vanaks mardipäevatoiduks on olnud seapea keedetud naeri või kaalikatega. Vahel tapeti ka lammas ja valmistati verikäkke või odrajahukäkke. Laual olid ka kali, õlu, mesi ja õunad. Mardihane söömine on aga uus ja võõras komme, mis pole Eestis eriti levinud.

Mardipäeva järgi ennustati ka ilma. Kui mardipäeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. Kui see päev aga oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Ilusa ilma korral oli oodata ilusat suve ja korraliku heinasaaki. Ka pidi tulema siis hea vilja-aasta. Ennustati, et mardipäeva külm toob külmad jõulud ja mardipäeva sula soojad jõulud.

Kasutatud kirjandus:

„Pühad ja kombed” – Piret Õunapuu

„Eesti rahvakombeid läbi aastaringi” – Õie Haavik

MARDIPÄEV

TÖÖLEHT NR 2

Harjutus 1 – Tõmba õigele vastusele ring ümber.

1. Mardipäeva tähistatakse

a) 11. novembril

b) 10. novembril

c) 25. novembril

2. Püha Martin andis Jeesus Kristusele

a) pool kääru leiba

b) karika veini

c) poole omaenda mantlist

3. Vanasti jooksid marti ainult

a) naised

b) mehed

4. Mardiisa varustusse kuulus

a) piip

b) vokk

c) lambatall

5. Esimesena astus tuppa

a) mardiema

b) mardilaps

c) mardiisa

6. Enne äraminekut kontrollisid sandid laste

a) tantsuoskust

b) lugemisoskust

c) kirjutamisoskust

7. Kui mardisante tuppa ei lastud, sajatasid nad pererahvale

a) viljaõnne ja rikkust

b) viljaikaldust ja vaesust

8. Mardijooks lõpetati

a) mardipulmadega

b) mardimatustega

9. Et põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks, püüti mardipäeval meelitada ligi

a) viljavaime

b) põlluhaldjaid

c) põllumarte

10. Magusatest asjadest olid mardipäeval laual

a) moos ja keerusai

b) kuivatatud puuviljad

c) mesi ja õunad

11. Mardipäeva külm toob

a) lumised jõulud

b) külmad jõulud

c) soojad jõulud

Harjutus 2 – Joonista mardipäevast üks pilt. Joonistamisel arvesta, et mardisandid kandsid tumedat värvi riideid ja loomade maske.