Suurbritannias kõnnivad
serenaadilauljad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19.
sajandist pärinevad laulud on tänaseni ülipopulaarsed. Jõuluvana hiilib
Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega.
Hispaanias algavad pidustused 8.
detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad
katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi
kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on
kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks
jätavad nad kingadesse kingitusi.
Itaalias jagatakse kingitusi
purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb
haldjakuninganna ja täidab purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse
kolmekuningapäeval, mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle
Alpide, kust Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USA-sse viisid.
Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval
kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja
paneb neisse kingitused.
Hollandis pannakse ööl enne Saint
Nicholase päeva kingadesse suhkrut ja heina. Saint Nicholase hobune sööb maja
juures peatudes heina ja suhkru ära, ning tänutäheks täidab Saint Nicholas
kingad maiustuste ja kingitustega.
Rootsis kannab pere vanim tütar 13.
detsembril peas igihaljast küünaldega pärga ning serveerib hommikusöögi ajal
oma perele kohvi ja saiu. Selle rituaaliga mälestatakse Santa Luciat, kes viis
maa-alustes tunnelites varjavatele varakristlastele süüa. Et oma teed
valgustada, kandis ta peas küünlaid. Jõuluajal võivad Rootsi lapsed kuulda
koputust uksele või leida ärgates kuuse alt kingitused. Nad ei saa teada, kes
need kingitused tõi.
Iraagis kogunevad pered süüdatud
küünalde ümber ning lapsed loevad jõulujutte. Pärast lugemist süüdatakse
okaspõõsastest lõke. Kui okkad põlevad tuhaks, on õnn terveks aastaks tagatud.
Kui tuli kustub, hüppab iga inimene kolm korda üle tuha ja soovib midagi.
Jõulupäeval õnnistab preester iga inimest puudutusega. Inimene puudutab enda
kõrval istuvat inimest, ning see jätkub, kuni igaüks on tundnud nn. rahu
puudutust.
Kreekas eelneb jõulusöömaajale
40-päevane paast. Pidusöögil pakutakse kindlasti christopsomot ehk Kristuse
leiba. Nendele magusatele pätsidele on vajutatud sümbolid, mis esindavad pere
tegevusvaldkonda.
Petlemma tähe auks ei istuta Poolas
jõululauda enne, kui esimene täht on taevas süttinud. Jõulusöök on 12-käiguline
– igale apostlile oma käik – ning laua ääres on tühi koht võõra või Püha Vaimu
jaoks.
Jõulusokk on seotud Soomest
pärineva Jõuluvana-legendiga. Saint Nicholas oli legendi järgi heatahtlik
piiskop, kes aitas vaeseid lapsi. Ühel päeval leidis väike vaene tüdruk oma
kuivama pandud sokist kotitäie kulda. Ta oli kindel, et jõuluvana pani selle sinna.
Mõningates Saksamaa piirkondades
jagab kingitusi tüdruk, keda kutsutakse Christkindiks. Ta kannab küünaldega
krooni ning toob lastele kingitusi. Tal võib olla kaasas hirmus deemon nimega
Hans Tropp. Enne kui Christkind kingituse annab, vehib Hans Tropp lapse nina
ees kepiga, hoiatades teda ulakuste eest.
Mõningates Euroopa piirkondades võib kingitusi jagada Saint Nicholase
kaaslane rüütel Rupprecht.
Austraalias tähistati jõule
jumalateenistuse ja kuninga terviseks joomisega esimest korda 1788. aastal. Tol
päeval heideti armu vangidele, kes moodustasid suure osa selle riigi
rahvastikust. Michael Dennison, kes varastas naela jahu, sai 200 piitsahoobi
asemel 150 piitsahoopi. Tänapäeval kombineerivad austraallased erinevate
rahvaste jõulutraditsioone, sest jõulude ajal on maakera kuklapoolel suvi.
Lambakarjuste rõõmu mälestatakse ka Etioopias,
kus paljud mehed ja poisid mängivad 7. jaanuaril mängu nimega Ganna.
Ka Venemaal on jõuluvana pärast
aastakümnete pikkust näärivana valitsemist jälle tagasi tulnud.
KASUTATUD KIRJANDUS
*”Hooaeg” Talv 2007
*I. Muhel „Sõitsid saanid, sõitsid reed...”