Jõulud 24. detsember-6. jaanuar
Jõulud on
ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist
üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on
jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud.
Jõule ja aastavahetust
tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu,
mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse
tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus. Eestis on
jõulukombed segunenud näärikommetega ja moenähtused on jõudnud siia viimase
kümnekonna aasta vältel.
Kuid kõige
enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või
ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes
on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.
Eesti keelne sõna jõulud
tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka
talviste-, talvsi, taliste ja
talsipühadeks
Jõuluaja kestust on
arvatut erinevalt tavaliselt toomapäevast (21. detsember) kuni
kolmekuningapäevani (6. (või 7.) jaanuarini). Kiriklikult on tähistatud
jõulusid 354. aastast 25. detsembril. Tours’i kirikukogu otsusega peeti
jõulusid 12 päeva. See aeg oli määratud usupüha pidamiseks, mistõttu oli
töötamine keelatud
19. sajandi lõpuni toodi talutarre või äärelinna majadesse
õled. Vanemate jõulumälestuste kirjelduste tõttu võib arvata kui tore oli neis
hullata. Vahel toodi ka heinad tuppa Põhjendatud on
teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli
sõimes. Mõnes kohas näiteks saaremaal küsiti enne luba kui õled tuppa toodi
Jõulude ajal
olid taludes ka laekaunistused enamasti jõulukroonid. Neid ehiti munakoorte,
lõnga, riideribade, sulgedega ja kõige kättesaadavaga.
Vanasti toodi peaaegu igasse peresse metsast jõulukuusk mida ehiti ainult küünaldega. See viidi jõulude lõppedes välja. Praegu toovad vähesed inimesed endale metsast jõulukuuse, enamused toovad lihtsalt mõne oksa on neid kes asendavad seda jõulupärjaga, kuid paljud ehivad ka kunstkuuskesid. Kuuskesid ehitakse kas mitmevärviliste ehetega või ühevärviliste ehetega, olenevalt moest. Kuuskedele pannakse elektriküünlad.
Vanim
teadaolev väljaku kuusk pärineb aastast 1441. See kuusk oli tallinna
keskväljakul. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20 sajandi alguses.
Näiteks 1923. aastal toodi Ameerikasse Valge Maja ette. Juba 19. sajandi lõpul
on olnud kuuski Skandinaavias ja Lääne-Euroopas Suuri väljakukuuski hakati
Eestisse püstitama 20 sajandi alguses: Tallinnasse 1928, Tartusse 1929,
Viljandisse 1937 Narvasse 1938.
Jõulupuu
ehtimise kohta on ka üks muistend: Ühel pimedal talveõhtul tuli Martin Luther
koju ja ta nägi ühte kuuske, mille peal tähed särasid. Ta saagispuu maha ja
kodus pani kuusele küünlad peale
Kuuski hakati
ehtima poekommide piparkookidega ja õuntega 19. sajandil.
Jõulude ajal
käiakse ka haudadel ja pannakse sinna
kuusk või põlev küünal.
Praegune
jõuluvana, kes lastele kinke toob on tulnud Püha Nikolaust, kelle kuju on
läbinud samuti väga pika arengu. Erinevates riikides ootavad lapsed erinevalt
jõule mõnel pool paneb jõuluvana akna taha sussi sisse kinke, mõnel pool näitab
jõuluvana ennast ise ja annab kingid lapsele kätte mõnel pool kukutab ta
korstnast sisse ja lapsed saavad kingi kamina eest kätte. See on olnud niimoodi
juba mitmeid sajandeid. 20. sajandil hakkasid lapsed jõuluvanale kirju saatma.
Mängimine oli
jõululaupäeval ja 1. püha hommikul keelatud, kuid mängiti peale seda. Üldiselt
olid need mängud jõu ja osavuse peale, jõulude ajal ei tohtinud tööd teha.
Lapsed
kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani. Jõuluhani tuli pahasid lapsi
karistama. Haneks maskeerus ennast mees või naine tõmmates endale tagurpidi
kasuka selga. Ja lõi käes oleva terava nokaga last. Mõnel pool ei olnud see
jõuluhani vaid jõulukurg.
Jõulude ajal
ei tohtinud üldse töötada. Kõik tööriistad pidid olema ulu all. Tulevalgus ei
tohtinud langeda põllule, et põld ära ei kõrbeks. Kogu jõuluöö pidi olema
ärkvel, et järgmisel aastal ei oleks unine.
Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või tuli panna lauale
vastav arv roogasid. Vanasti tapeti jõuludeks siga. Jõuluõhtul söödi sealiha,
hapukapsast, kartuleid, naereid, kaalikaid, soolaube ja verivorste joodi õlut
ehk jõulukalja. Rannaaladel söödi ka kala.
Kasutatud
kirjandus: