Isamaale

Juhan Liiv

Mina kõndisin kurba rada,

kurba rada kõndisin ma;

muresid mul mitusada -

oh kuis mahajäetud ma!

Kivi kukkus kivi juurde,

jõgi püüdis meresse,

koerakutsik ema juurde,

ema juurde – ussike.

Kuhu lähen mina, vaene?

Kelle juurde, koduta?

Oh mu vend, mu sõsar, naine,

ema, isa, isamaa!

Ma neidu armastasin,

ei kostnud ta ei, ei jaa-

vist polnudki tal kosta,

vist vaikis lootuseta.

Ma isamaad armastasin.

Ja see ei kostnud ka.

Vist polnudki tal kosta,

Vist vaikis lootuseta.

Juhan Liiv, Väike luuleraamat. Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn, 1969, lk. 127.