Vabariigi aastapäev 2008

Lipud saalis, saal ehitud (8. klass)

 

Hümn

 

Direktor: avatervitus

 

Õp. Margit: Tere tulemast siia saali tähistamaks meie kodumaa 90. aastapäeva. Arvan, et meie riigil on hea meel, kui talle esineb tulevik, see tähendab lapsed. Tänase esinemisega tuletame meelde vanu armsaks saanud luuletusi ja laule meie maast, kuid esitame ka uusi.

 

I-II: Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule,

      Oi-lii, oi-laa, kuid ta on armas minule.

      Seal elavad mu vanemad, kes ainult head mul soovivad.

      Oi-lii, oi-laa, kes ainult head mul soovivad.

 

I klass: 1) Kodumaa on kõige kodusem maa,

                 kus laps võib julgesti astuda.

                 Ta on liivakasti- ja karjamaa,

                 seenemetsa- ja marjamaa,

                 lumememme ja tuisumaa,

                 kelgusõidu- ja uisumaa,

                 lasteaia- ja koolimaa,

                 mängumaa- ja hoolemaa.

 

 

                 2) Kodumaal on ema hellad silmad,

                  isa tugevad ja töökad käed.

                  Kodumaa on ainus terves ilmas.

                  Hoiab sind. Sa teda hoidma jääd.                                       _____ÄRA

 

 

Õp. Margit: Laps kasvab ja ihkab kodust kaugemale. Kui vaid seda metsa ees ei oleks.....

 

II klass: 1) Mis seal laane taga laiub?

              2) Kaunis sünnimaa seal laiub.

                  Külad, linnad, jõed ja järved,

                  niidud rõõmsais suvevärves.

              1) Kaasikud seal kohisevad,

                  männikud seal mühisevad, 

                  rannad tuulehoogudes,

                  põllud viljavoogudes.

          1-2) Ri-ra-raa, ri-ra-raa,

                  see on meie sünnimaa.                                                                   _____ÄRA

 

 

Laul:

 

 

III klass: 1)Siin on mu kodu

                  ja siin on mu maja,

                  hõikan – ja kaasikust hõige kajab.

               2)Vaatan – rukkipõld päikest on täis:

                  päike me põldudel külas käib.

               1)Kividel hüppan ja jooksen randa,

                  aitan kaluril kala kanda.

               2)See on mu kodu, mu sünnimaa,

                  põldude-, mere- ja päikesemaa.                                           _____ÄRA

 

Õp. Margit:  Pidupäevadel teevad meeleolu ülevamaks meie maa sümbolid.                   Laulupeol paneme pähe rukkililledest pärjad. See on meie lill!

 

IV klass: 1) Rukkilill on rõõmus tere, leivalubadus,

                   igituttav, omane ja  - igal suvel uus;

                   õõtsub sinikirju väli päikse valgusjoas –

                   leib ja lilled – nendest sünnib eluhõng mu toas.

 

               2) Tunded kõik on isevärvi. Tean, et usaldus

                    rukkilillesinine on – nagu lubadus:

                    ihutoit ja hingepide lõppeda ei saa –

                    leiba kasvatab ja lilli paene Eestimaa.                              _____ÄRA

 

Õp. Margit: Rukkilillede sinine on ka meie lipul, nii igapäevasel, nii pidupäevasel.

 

V klass: 1) Koidusäras päeva algel

                  tuul lõi laineks lipuvärve

                  ääretusse taevajärve –

                  sini-musta-valget!

 

              2) Ja kui nähtamatu koor

                  laulis tuules trikoloor:  

                  olen vabaduse hind,

                  hoia mind, kaitse mind!                                                       _____ÄRA

 

Õp. Margit: Me võiksime veel lugeda – rääkida – laulda vapist, hümnist, pääsukesest, paekivist, sest ka need on meie kodumaa sümbolid. Kuid selle asemel....

 

 

 

 

 

VI klass: 1) Laulan lilledest, hommikukastest,

                     paesest maapinnast taldade all,

                     laulan heledapealistest lastest,

                     laulan merest, mis sinihall.

 

                2) Laulan niitudel hällivast rohust,

                     linnulennust ja tolmavast teest,

                     happevihmadest, keemiaohust,

                     fosforiidist ja reostatud veest.              Väga vaikselt_____ÄRA

 

VII klass: 1) Laulan varemeist, valest ja valust,

                      tuhamägedest, leivast ja tööst,

                      mitmest tuhandest hüljatud talust,

                      päevapaistest ja tähisest ööst.

 

                  2) Laulan rabast ja heinamaalodust,

                      viljapõllust ja kartulimaast.

                      Ja kõik need mu laulud on KODUST,

                       minu väikesest EESTIMAAST.                                 _____ÄRA

 

 

Õp. Margit: Praegu võime me laulda vaba rahvana vabal maal, kuid Eesti ajaloos on olnud tõeliselt raskeid aegu, kus meie radu on tallanud võõrad saapad ning tankiroomikud.

 

 

Laul: Ärkamise aeg (kuulsin selle harjutamist)

 

Õp. Margit: Ikka ja jälle on meie rahvas end vabaks võidelnud ja selle auks tähistame suvel uhkusega võidupüha.

 

VIII klass: 1) Vaikuse viiv... puud on hardunult valves.

                       Lõkkeleek põletab valusalt südameid.

                       -----  

                       Lilled ja leinad ei närbu iial me sules,

                       mõteldes neist, kes langesid isamaa eest;

 

                   2) mõteldes neist, keda Eestimaa kaotas,

                       paljude hauakohtigi rahvas ei tea...

                      Vaikne valu tumedaid tiibu laotab

                      üle mõtteristide lõputu rea.

 

1)    Päikese poole, VALGE laotuse poole,

     sirutub MUSTAST mullast SININE lill –

     selle me täna pühale kalmule tooma,

     austuseviise tuul helistab viiulil.

 

2)    Ristame käed. Jumala poole palves

     pöördume usus, tänus ja lootuses kõik.

    Vaikuseviiv. Puud on hardunult valves.

     Suvi sosistab meeltesse sõnumi: VÕIT!                        _____ÄRA

 

 

Õp. Margit: Võit Vabadussõjas 1920. aastal, kaotus Teise maailmasõja eelsetel ärevatel aegadel 1939. aastal, võit Nõukogude Liidu lagunemisprotsessis  1991. aastal. Nagu näete, pole võit iseenesestmõistetav. Seda tuleb hoida tegudega, mõtetes, südames.

 

 

IX klass: 1) Sa armasta seda maad,

                   mis elu sulle on andnud –

                   nii su õigeid ja vääraid samme

                   on ta nurisemata kandnud.

 

    2) Sa armasta seda maad,

kiviklibust ja tuultele valla,

ja tea, et päriselt iial

ta ei kao ega anna alla.

 

1. kl. lapsed koos:  Sa armasta seda maad,

2. kl. lapsed koos:  seda mulda, mis ootab kündi...

3/1                           ja seemet... ja töökaid käsi...

3/2                           ja talude uuestisündi.

 

4/1                           Sa armasta seda maad,

4/2                           nagu unistust, helget ja puhast,

5/1                           ole kindel usus ja mõttes,

5/2                           et ükskord tõuseb ta tuhast.

 

6/1                           Sa armasta seda maad,

6/2                           argihallis ja pidude säras;

7/1                           ärgu sundigu surmahirmgi

7/2                           temast iial pöörduma ära.

 

8/1                           Sa armasta seda maad,

8/2                           laante laulu ja mere müha...

9 koos:                     SA ARMASTA SEDA MAAD

                                 ÜHTAINUST JA PÜHA!

 

 

Õp. Margit: Ja nüüd me laulame ja tantsime oma kodumaa auks.