Hei, heisakem lipud! Nüüd kokku käed;

päev ilusaim Eestile algama peab!

Mu kodumaa, kaunimaid aegu kord näed,

ei enam meid orjasta ühegi väed...

Et Eesti on vaba – kõik maailm nüüd teab.

Hei, heisakem lipud ja tõotagem koos:

“Ei vabadusvalgus taas kustuda saa!

Me maa, mis lunastet aegadevoos,

võib püsida – langeda meiega koos!...

Me vannume: vabaks peab jääma me maa!”

Selleks, et Eesti saaks vabaks, pidasid võõrvägedega võitlust meie vanavanaisad, vanaisad ja isadki. Kolm korda tuli 20. sajandil oma olemasolu eest seista. 1918. aastal 24. veebruaril kuulutati välja iseseisvus, mida oli vaja kohe kaitsma hakata Vabadussõjas. Mõne aja pärast pidi Eesti rahvas 50 aastat vastu pidama Nõukogude Liidu survele. Säilitati keel ja kultuur ja mälestus oma riigist. Ja kohe, kui tekkis võimalus, taastati riik. Meie ülesandeks on austada neid, kes on enda elu kaalule pannes võidelnud Eesti eest.

Hei, heisakem lipud, sest Eesti on prii,

nüüd hauas võib hingata jällegi Kalev.

Käed kokku ja sõpruses tõotagem nii:

“Ei Maarjamaad ükski võim orjusse vii!”

Sest valvel ta vaprate poegade malev.

Igal inimesel on võimalik kaitsta oma riiki tehes suuri ja väikesi häid tegusid. Me peame õppima ja saama tublideks tööinimesteks, riik ei peaks otsima tööjõudu mujalt. Me peame austama seadusi ja olema head kodanikud. Me peame armastama oma kodumaad ja tahtma muuta siin elu paremaks.

Ma tahan,

et Eesti jääks vabaks,

et terveks saaks eesti meel.

Et Ida ja Lääs siit läheks

ja puhtaks saaks eesti keel.

Ma tahan,

et kurjus kaoks huulilt

ja meelest läeks kuri nõu.

Ma tahan,

et eestlane eestlast

hoiaks ja armastaks.

Ma tahan,

et Eestist veel sirguks

kord mehi – tarku ja häid.

Ma tahan, et raha pärast

ei raiutaks üksteise päid.

Ma tahan,

et Eesti Euroopas

võiks käia püstipäi!

Meie riik areneb jõudsasti Euroopa suunas. Kuid ka tänapäevases avatud maailmas peame meeles pidama, et eestlus püsib vaid siis, kui hoolitseme oma keele ja kultuuri eest. Me peame mäletama oma ajalugu ja väärtustama esivanemate panust riigi rajamisel, säilitamisel, taastamisel. See riik jääb püsima vaid siis, kui eestlased jäävad oma riiki elama ja töötama. Vaid siis, kui peame seda maad oma õigeks koduks.

...Pühade hiiesalude nimel,

muistsete metsavaimude nimel,

heldete vetehaldjate nimel,

heade koduhoidjate nimel:

Palume, armas eesti rahvas,

hoia kõrgel puhtaid aateid,

ausat meelt ja õigeid vaateid,

esivanemate vaimu,

seninägemata aimu,

isamaaga üheks saades,

igavesti truuks tal jäädes,

emakeelt Sa rinnas kandes,

järglastele elu andes

tunnetadki oma hinge.

Elu puusse uusi ringe

tuleb kindlalt teha Sul

sünnipäevakoidikul.