Lindgren “Meisterdetektiiv Blomkvist”

Kalle Blomkvistile meeldib hirmsasti detektiivitöö. Ta ei ole aga suutnud avastada midagi suurt.

Kallel, Andersil ja Eva-Lottal oli igav. Nad otsustasid teha natuke nalja. Nad peitsid ennast sireliheki taha ja panid tänavale välja paki, millel oli nöör küljes. Kui keegi tahab pakki kätte saada, tõmbame nöörist.

Üks naisterahvas sai väga kurjaks. Siis tuli veel keegi. Kalle passis peale. Kuid see ei aidanud. Mees pani jala pakile. See oli Eva-Lotta onu Einar.

Onu Einar ostis ajalehe. Kalle võttis selle ajalehe pärast endale, seda on ehk tarvis tuleviku jaoks.

Kalle täidab oma märkmikku “Kahtlaste isikute register”: omab muukrauda ja taskulampi; korrespondeerib Stockholmiga.

Onu Einar lahkub öösel akna kaudu toast, Kalle järgneb talle, kuid kaotab silmist. Onu Einar kaotab oma muukraua.

Kalle läheb lossivaremetesse. Ta märkab, et seinal pole enam nende nimesid, need olid pliiatsiga läbi kriipsutatud. Onu oli käinud öösel varemetes.

Kalle oli just lahkumas, kui ta märkas maas trepi juures pisikest valget terakest. See oli pärl – väike helkiv pärl.

Kalle võtab öösel onu Einarilt sõrmejälgi. Ta jäi vahele, kuid päästis enda: “Ega ma ometi jälle pole hakanud unes ringi uitama?”

Kalle on võõrastemaja juures ja kuuleb, kuidas kaks meest küsivad onu Einari järele. Kallele tunduvad nad väga kahtlased. “Siin lõhnab millegi järele.” Tal õnnestub raamatust teada saada meeste nimed: Tore Krok ja Ivan Redig.

Kalle istub vahtra otsas ja näeb, kui onu Einar kohtub meestega. Oli hirmus näha, kuidas onu näost kadus sel hetkel viimane kui verelible.

Kalle kuulis kogu nende jutuajamist.

Talle meenus ajaleht, mille onu oli ostnud. Sealt leidis ta artikli juveeliröövist. Ta leidis, et lossivaremed on peitmiseks kõige parem koht.

Kalle saatis politseisse kirja koos sõrmejälgedega.

Kallel oli vaja abilisi. Nad läksid kolmekesi lossivaremetesse, et juveelid üles otsida. Ja muidugi leidsid need trepiastme alt. Ehted viidi Andersi pööningule.

Järgmisel päeval oli onu Einar kadunud. Lapsed läksid lossivaremetesse ja leidsid eest kinniseotud onu Einari.

Anders oli just jooksmas politseisse, kui põrkas uksel kokku meestega. Kalle pidi välja ütlema, kus asuvad juveelid. Lapsed jäeti varemetesse luku taha.

Tänu oma tublidusele, visadusele ja julgusele õnnestus neil leida teine väljapääs.

Politseinikud otsivad Kallet.

Hakatakse autot taga ajama ja saadakse kurjategijad kätte. Aga oh üllatust: karbis ei olegi juveele, vaid laste asjad.

Juveelid olid alumises sahtlis, mitte aga ülemises. Karbid olid ühesugused.

Nüüd võib hakata jälle punaste roosidega sõdima.

Valged roosid – Anders, Kalle, Eva-Lotta.

Punased roosid – Sixten, Benka, Jonte.