ISEVÄRKI KOOLITUND
Lastekirjanduse põhjal koostanud Ingrit Tera
Tegelased:
Õpetaja
Direktor
Pipi
Karlsson
Väike nõid
Buratino
Kunksmoor
Lumivalgeke
Prints
Harry Potter
Tegevus toimub klassiruumis. Seal valitseb tõeline segadus,
Õpetaja: Härra direktor, härra direktor! See on ennekuulmatu, sellist õudust pole minuga varem juhtunud.
Direktor: Rahunege, proua Kräsupea. Rääkige palun täpsemalt, mis on juhtunud?
Õpetaja: No, ma ei saa aru, kuidas saavad sellised õpilased üldse põhikooli jõuda. Mu närvid on täiesti läbi, sellist 6. klassi pole varem olnud.
Direktor: Kohe vaatame, kohe uurime. Nii kole see ju ka olla ei saa!
Sisenevad klassiruumi, seal on tõeline kaos.
Õpetaja: (hädaldades) No vaadake neid, kari taltsutamatuid ja ennasttäis puberteete!
Direktor: Austatud noored inimesed! Miks ei valitse klassis praegu vaikus ja kord? Kes teil üldse lubab niimoodi käituda? Tunnetusõpetus on väga vajalik õppeaine!
Kunksmoor: Ma olen ilma selletagi tark! Pole mul mingit tunnetusõpetust tarvis, loodus paneb kõik ise paika. Pealegi mul pole üldse aega, pean tegelema hoopis tähtsamate asjadega!
Direktor: Miks siis neiu Kunksmoor ei keskendu õppeainele?
Kunksmoor: Ma pean nimelt kavandama uut soengut, tegema maniküüri, lihtsalt hea välja nägema. Mul ei ole selleks aega.
Õpetaja: Vaadake, härra direktor, sellel noormehel pole isegi õppevahendeid!
Buratino: Mida ma selle tunnetusõpetuse õpikuga ikka oleks pidanud peale hakkama? Müüsin maha, sain raha! ( näitab saadud raha) Parem sõidan homme Lollidemaale ja panen rahapuu kasvama, siis sajab pappi varsti nagu küpseid õunu.
Direktor: Raha pole ju elus kõige olulisem.
Karlsson: Kuidas ei ole? Eks sa katsu ilma rahata iga päev selliseid maitsvaid lihapallikesi osta. Mulle põhimõtteliselt ei meeldi koolis. Pidevalt on lennukeeld ja muidu vastik!
Väike nõid: Ma ei saa ka lennata, kuigi väga tahaks (näitab luuda). Seda tunnetusõpetust ma ei vaja! Miks ma pean kogu aega neid arve ruutu ja kuupi nõiduma? Parem nõiuks mõne loodusõnnetuse.
Õpetaja: Härra direktor, vaadake seda Lumivalgekest! Täiesti mõttetu tibi, volksutab aga oma suuri silmi ja vahib andunult Printsi! (Lumivalgeke on näoga printsi poole ja teeb nägusid)
Prints: Oh, Lumivalgeke on lihtsalt kõige ilusam ja imelisem naisolevus. Mina olen igatahes kõrvuni armunud ja miski ei sega seda suurt tunnet!
Lumivalgeke: Sina ja armunud? Mida sa endale lubad! Mina parem armun Buratinosse või Karlssoni kui sinusse, sa vinniline pubekas.
Õpetaja: Kogu aeg vaidlevad, üldse ei allu mingile korrale. Ja see Pipi, näeb välja nagu asotsiaal, pole õigeid riideid ega vanemaid. Kujutage ette, et ema on ingel ja isa neegrikuningas!
Pipi: Ma olen täiesti iseseisev ja- majandav. Mulle pole kooli vajagi.Parem mängin tänaval politseiga kula või pätti ning kihutan rolleriga, nii et ma on must.
Direktor: Siin paistab olevat ainult üks normaalne laps! Miks sina vaikselt istud, noormees Potter?
Õpetaja: Pole ta parem midagi, kogu tunni loeb raamatut mingist Sigatüükast. Üldse kogu aeg nagu kuskil kaugemal.
Potter: Mis? Mina? (lõpetab raamatu lugemise) Võlumaailm on hoopis huvitavam. Ja keda see päris elu ikka huvitab? Mõttetu! Parem õpin midagi ägedat, näiteks lendluupalli mängu või võlumist.
Direktor: Noored, te peate varsti põhikooli lõpetama! Kas te üldse mõelnud olete, et kui te iga päev ei õpi, kuidas te siis elus edasi jõuate?
Karlsson: Minul pole probleemi, ma lähen lennukolledžisse ja hakkan parimaks vigurõhulendajaks. Parim väikeste kukkede maalija olen ma nagunii!
Õpetaja: Kuidas sa lenduriks saad ilma haridusteta?
Karlsson: Ma olen lihtsalt üliandekas!
Väike nõid: Mina asutan kosjakontori ja hakkan inimestele kaartidega tulevikku ennustama. Ei mingit probleemi eneseteostusega ja raha tuleb ka!
Õpetaja: Kes sind usub väike kaardimoor, kui sa isegi arvutada ei oska?
Väike nõid: Usuvad, küll nad usuvad!
Kunksmoor: Mina asutan ravimtaimede müügiketi. Juba mu vanaema teadis neid taimekesi. Ja ilusalongi teen ka ning hakkan üleüldist nahahooldust pakkuma.
Õpetaja: Isegi kosmeetikuks peab õppima. Kuidas sa mõtled seda teha?
Kunksmoor: Loodus paneb ise kõik paika, ei mingit probleemi!
Pipi: Minust saab parim naispolitseinik ja pealegi ma otsustasin Tomi ja Annikaga koos, et ma päris suureks ei kasvagi ning tavaliseks ja igavaks täiskasvanuks lihtsalt ei hakka. (näitab direktori poole)
Direktor: Isegi kõige halvemad puberteedid kasvavad kõik suureks ja peavad asjalikuks hakkama.
Pipi: Mina ei kasva! Juba jonni pärast ei kasva, vot!
Buratino: Mina kühveldan rahapuu all aga pappi kokku ning hakkan ärikaks. Ostan bemari ja rullis nokaga mütsi. Milleks mulle see tunnetusõpetus praegu?
Karlsson: Buratino on rullnokk! Ahhaa-haa!
Prints: (unistavalt) Meie Lumivalgekesega aga abiellume ja saame vähemalt seitse armast poisslast ja tõstame Eesti iivet.
Direktor: Kuidas sa neid üleval pead, kui sul isegi tööd ei ole, prints?
Prints: Lumivalgeke töötab, ta on selline usin, lausa koduperenaiseks sündinud. Pealegi on mul rikkad vanemad!
Lumivalgeke: Ei tööta ma midagi. Hakkan hoopis feministiks ja iivet tõsta kellegi teisega, pöialpoiss!
Potter: (valmistudes nagu nõidumiseks) Üles leidsin! Äge! (keerutab kristallkuuli) Sipsi-ripsi, sipsi-ripsi tsahh-tsahh. Saagu teist kõigist normaalsed teismelised!
Klassi saab vaikus ja rahu, tegelased on justkui nõiutud ja istuvad kivistunult. Õpetaja ja direktor ei saa millestki aru.
Õpetaja: Vaikus, vaikus, muusika minu kõrvadele.
Direktor: (lahkudes) Õpetaja Kräsupea, ärge siiski unustage, et kord ja distsipliin tunnis on õpetaja professionaalsuse mõõdupuu ja kvaliteedinäitaja! Igas klassis ei ole Pottereid!