| Iseseisvad tööd 5. klassi loodusõpetuses 2-se v. jooksul. 5. kl. loodusõpetuses tuleb õpilastel kokku puutuda avastusõppega. See on igati tore ja teretulnud tunni metoodika. Olen aga kuulnud selle õppemeetodiga kaasaskäivaid probleeme. Põhiliselt ikka vajalike töövahendite puudumine koolis ja nende nappus. Sama probleemiga puutusin kokku ka mina koolis tunde andes ja neid ettevalmistades. Teine suur probleem on selles, et kuidas ikka saada neid ilusaid hindeid veerandisse, mis teeksid rõõmu lastele ja lastevanematele. Teadagi on 5.kl. tegemist teismelistest õpilastega ja jätta neid ainult suulist kõnet tunnis kuulama on neile raske ülesanne. Koolipraktikas juhtus ka nii, et laps jäi pikalt koolitöös kõrvale, kas haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel. Selline iseseisev töö läbi 1 veerandi, aga annab õpilase jaoks vähemalt kolm kindlat hinnet veerandisse. Muidugi jäävad puudu kontrolltööde hinded, aga seda annab ju organiseerida ka selliselt, et need tööd tehakse hiljem järele. Kui muidu ei saa, siis saaks kasutada veerandi vaheajal mõnda päeva järele- tegemiseks. Tegime siis niiviisi, et leppisin õpilastega kokku veerandi alguses kindlates töödes ja tegemistes, mille tulemuseks oleks ikkagi positiivne hinne. Seega 2. veerandi esimeses loodusõpetuse tunnis tutvustasin õpilastele iseseisvate tööde ja tegemiste sisu. Õpilastele andsin kätte ka trükitud lehed, kus oli kirjas kogu info iseseisvate tööde kohta. Samuti leppisime kokku kindlates aegades, mil tööd peaksid valmis olema. See sai ka päevikutesse ülesmärgitud. Sellisel viisil sain õpilasi tunnis aktiviseerida ja luua ise teen, ise vastutan õppeprotsessi. Järgnevalt tutvustan neid tööülesandeid.
1. töö. 5. kl. TV ja õpiku katsed loodusõpetuses 2. veerandil. Jaotasin ära tv ja õpikus olevad katsed, mis mahtusid 2. veerandisse. Õpilased märkisid katse tegemise kuup. päevikusse. 5. kl. õpikus olevad katsed on küllaltki lihtsad ja vajavad tegemiseks lihtsaid materjale, sellepärast arvan, et neid on lastel ise põnev teha ja ka jälgida. Katseid teevad õpilased klassis kahekaupa koos pinginaabriga.
1. Jaota 5. kl TV ja õpikus olevad katsed õpilaste vahel, mis mahuvad 2. veerandisse. 2.Tee sellest nimekiri ja trüki välja lehena. 3. Lase klassis ringi käia ja palu lastel, et nad kirjutavad omale sobiliku katse taha pinginaabriga oma nimed. 4. Paljunda seda paberit ja jaota õpilastele. 5. Paber kleebitakse loodusõpetuse TV tagumise sisekaane külge. 6. Katse sooritamise kuupäev märgitakse päevikutesse. Kaasa võtta 1 õhuke vihik, mis on põigiti pooleks lõigatud. 7. Avatakse katsete kirjeldused, loetakse need läbi, arutatakse probleemide üle ja küsitakse lisainformatsiooni nende kohta. Õpetaja abistab õpilasi neis küsimustes. 8. Õpetaja aitab lahendada katsega seonduvaid probleeme juhul kui selgus, et kodus sellega hakkama ei saadud. Või annab õpetaja õpilasele lihtsama katse, millega ta peaks hakkama saama. 9. Õpetaja hindab katsesooritajate kontakti klassiga ja nende töösse suhtumist katse ajal. 10. Näita tahvlil grafoprojektori abil õpilastele mõeldud töökäske. Kirjuta need käsud eelnevalt lüümikule. 11. Katse sooritatakse kaks korda, sellepärast et klassid on suurearvulised ja kõik õpilased ei suuda ennast kohe tegevusse häälestada.
Töökäsud õpilastele. Loe töökäske tahvlilt. Katse sooritatakse klassis 2- kaupa koos pinginaabriga. Katse peab olema eelnevalt kodus järeleproovitud. 1. Ava tv. ja õpik. 2. Ava katse vihik ( poolikud v.). 3. Jälgi hoolikalt katse sooritamist kaasõpilaste poolt. 4. Kirjuta vihikusse pealkirjaks katse nimetus. Seda teeb tahvlile samal ajal üks katse sooritajatest. Teine õpilane seab vajalikke objekte klassi ees laual töövalmis ja sooritab katse.
5. Joonista katse vihikusse. Seda teeb samal ajal tahvlile üks katsesooritajatest. 6. Tee suuline järeldus katsest ja arutle järelduste üle. Kirjuta järeldus katse juurde vihikusse. 7. Sulge vihik ja jäta see klassi. 8. Korrapidaja korjab vihikud kokku ja asetab kokkulepitud kohta klassis. 9. Järgmine korrapidaja võtab need vihikud ja jagab ennem järgmise nädala tunni algust õpilastele laudadele. 10. Katse eest saab 2 hinnet. Ühe katse sooritamise eest ja teise hinde katse vihiku eest. 2. töö. Herbaariumi koostamine veetaimede kohta 5. kl. Kuna 5. kl. AVITA õpik käsitleb just veetaimi, siis saavad õpilased iseseisvalt koostada herbaariumi veetaimede kohta.
Töökäsud õpetajale. 1. Koosta nimekiri veetaimedest, mida on õpitud. 2. Lase lehele märkida õpilaste nimed, kes töö koostavad. 3. Koosta herbaariumi tegemiseks tööjuhend ja jaota see õpilastele. 4. Arutle suuliselt herbaariumi tegemise üle. 5. Lahendage probleemid, mis võivad töös tulla. 6. Kirjutage päevikutesse töö äratoomise kuupäev. 7. Herbaariumi eest saab õpilane 1-2 hinnet. 8. Õpetaja teeb suulise kokkuvõtte tehtud töödest. Esitab õpilastele küsimusi töö sooritamise kohta. Seega antakse positiivne hinnang ja tuuakse esile see, mida oleks võinud veelgi paremini teha. 9. Õpetaja jagab õpilastele paberilehed nende tööde hindamiseks. Hinnatakse töö tegemise juures töö kvaliteeti ehk väljanägemist. 10. Ridade kaupa viibivad õpilased tööde juures ja hindavad töid 5-palli s. Lehed kogub kokku korrapidaja. Õpetaja palub teha kokkuvõtte antud hindamistest kahel õpilasel. Järgmisel tunnil esitatakse kokkuvõte. Õpetaja kirjutab kogutud pallide alusel õpilastele veerandisse hinde.
Töökäsud õpilasele. 1. Mine kodukoha veekogu juurde ja leia ülesse vajalik veetaim. 2. Võta taim ülesse ettevaatlikult koos juurtega ja kasuta selleks väikest aiapidaja kühvlit. 3. Aseta taim ettevaatlikult kilekotti ja vii koju. 4. Kodus kuivata taim. Selleks tee nii! Aseta taim mitmekordse ajalehe vahele , selliselt et kogu taim mahub ajalehtede vahele ära. Seejärel asu teda kuivatama triikrauaga. Kasuta nõrka kuumust. Vaheta ka vahepeal ajalehti, selleks et töö saaks kenam. 5. Kui taim on kuivanud, siis lõpeta triikrauaga soojendamine ja leia taimele sobiliku suurusega kommikarp. 6. Kata kommikarbi üks pooltest suure valge paberiga, selliselt et see saaks kaetud nii seest kui väljast. Kasuta selleks liimi või teipe. 7. Kleebi taim karbi põhja. Selleks kinnita ettevaatlikult taime erinevad osad õrnalt teibiga karbi külge kinni. Väldi taime murdumist. 8. Kleebi karbile töö katmiseks lisapaber. Kinnita see paber ühte serva pidi karbi taha, teised servad jäävad avatuks. 9. Kirjuta karbi sisse taime juurde alla paremasse nurka ettejoonistatud ristküliku sisse taime täpne nimi eesti keeles kui ka ladina keeles ning leiukoht. Samuti oma nimi ja klass. Kasuta teatmeteoseid taime ladinakeelse nime leidmiseks. 10. Too herbaarium kooli kokkulepitud ajaks ja anna selle päeva korrapidaja kätte. Korrapidajad seavad antud töödest vahetunnil klassi taha laudadele väikese näituse. Hiljem paigutavad kappidesse. PS. Herbaariumide abil saab hiljem koostada eraldi tunde. Samuti saab nendega kaunistada klassi seinu või asetada need ülesse koridori seinale näitusena. 3. töö. Artikli ja pildivihiku koostamine Eestimaa loodust käsitlevatest artiklitest.
1. Selgita õpilastele vihiku tegemist. 2. Märkige vihiku tähtaeg päevikutesse. 3. Jaga õpilastele töökäsud lehtedel, selleks tee eelnevalt paljundus. 4. Hinda vihikuid 2-3 hindega. Hinda korrektsust, kaanekujundust, mille hinde saab panna kunstiõpetusse. Jne.
Koosta väike vihikukogumik artiklitest ja piltidest, mille sa oled kogunud teatud perioodi vältel kui oled lugenud vastavaid ajakirju, ajalehti või saanud vastavateemalisi lugusid Interneti kaudu.
Tee nii. 1. Võta üks õhuke ruuduline vihik. 2. Kleebi kaanele valge paber. 3. Joonista oma kaanekujundus, mis annab edasi loodust sinu kodukohas. Lisa alla paremasse nurka oma nimi ja kl. 4. Kleebi vihikusse leitud artiklid üle kahe lk. Juhul, kui lugu ei mahu ära, siis keera ääred ülesse. 5. Kleebi järgmisele lehele väljalõigatud loodusfoto, millel on kujutatud Eestimaa loodusest pildistatud objekti. 6. Selliselt kleebi vihik lõpuni täis. 7. Kõige lõppu koosta sisukord, selleks nummerda ka leheküljed. 8. Koosta eelviimasele lehele antud artiklite kohta ja piltide kohta 15 küsimust. Jäta ruumi ka vastuste jaoks. PS.(Õpetajale.) Seda võiks teha ka eraldi tunnina, kus õpilased teevad tööd kogutud artiklitega ja otsivad välja huvitavaid fakte, mille kohta saab küsimusi koostada. Samuti saab seda vihikut kasutada tunnis, kuhu on planeeritud viktoriini tegemine antud art. kohta. Nendest töödest saab veerandisse vähemalt 3 hinnet. Ja nagu minu praktika näitas, annavad tööd ära enne tähtaega väga edukad õpilased. Need õpilased, kelle õppeedukus ei ole väga hea, on ka pidanud kinni tähtaegadest ja esitanud huvitavaid töid. Nevi Pello. |