SEPÄ MAN
Pent Nurmekund

Sepp, tau obesele ala kõvva ravva,

kivvitse om kodukandi tii:

et ei komistess ta äküst püstüjala,

lõ`uss katik vankre, lõ´uss rii.

Sepp, tau saabastele ala kõvva ravva,

kivvitse om miu rännütii:

et ei komistess ma äküst püstüjala,

kõnden üle keltsa, läbü vii.

Sepp, tau söämele ala kõvva ravva,

kivvist tiid peäp kõnme temäki:

et ei peätüss ta äküst püstüjala,

varaaigu lõpetess miu rännütii.

See luuletus on kirjutatud mulgi murdes, mida räägiti omaaegses Halliste kihelkonnas. Eks ole, siin on sõnu, mille tähendust Sa ehk kohe ei tea. Aga kui Sa natuke järele mõtled, ei ole raske ära arvata, millest luuleread räägivad.

Täheke nr. 9 / 1989