Sissejuhatus.

"Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe."
K.Ristikivi

Inimühiskond on paljuski väga sarnane sellega, mis toimub looduses juba aastatuhandeid. Partneri otsimine, perekonna loomine, laste kasvatamine, konkurents toidu ja kodu pärast, koos tegutsemine, eneseohverdus - kõik see, mis tundub nii omane vaid inimesele, on tegelikult olemas olnud juba ammu enne meid. Millest aga tuleb see, et looduses, vaatamata konkurentsile ja sellele, et ühed loomad teisi söövad, kõik suhted ikka korras ja tasakaalus on, kuni inimene pole vahele seganud? Seevastu inimesed, kes ennast sageli loomadest palju targemaks peavad, ei saa väga tihti omavaheliste suhetega sugugi hakkama. Tülitsevad üksikud inimesed,  sõdivad terved riigid ja rahvad.  Miks looduses kunagi midagi sellist ei toimu? Ehk oleks inimesel loomadelt midagi selles osas õppida?  Üks põhjus, miks inimesed on hakanud huvi tundma teiste elusolendite vastu ja uurima looduses valitsevaid suhteid, on ilmselt uudishimu. Teiseks põhjuseks võiks olla lootus, et võib-olla aitab nende teadmiste kasutamine meil paremini omaenda eluga  toime tulla.

Kellega Sina koos elad ja tegutsed? Kodus oma perekonnaga, koolis klassikaaslasega, sõpradega. Vahel tahad olla ka üksi, kuid siis otsid jälle üles sõbrad ning teete koos midagi lõbusat. Oled Sa kunagi mõelnud, miks inimesed perekondadena koos  elavad? Kas selleks, et oleks lõbusam? Või lihtsam? Kas koos elades ja tegutsedes saavutavad inimesed midagi enamat, kui nad üksi suudaksid? Jah, muidugi! Paljudel aladel on meeskonnatöö efektiivsem ja edukam, ka laste kasvatamisel perekonnas, lasteaias ja koolis.

Nagu juba me teame, pole inimesed sugugi mitte ainukesed, kes meeskonnatöö ning kooselu positiivseid külgi teavad.  Loomade hulgas on väga palju neid, kes