Ühiselulised putukad
| Herilased |
|
| Herilased valmistavad oma pesa süljega
segatud puidukiududest ning kinnitavad selle mõnikord ka puu oksa külge. Halle
kerakujulisi herilasepesasid võib leida tavaliselt puumajade pööningutelt katuse
küljest või teistest ehitistest. Herilaste kolooniast elavad talve üle vaid suvel
koorunud emasherilased. Kevadel ronivad nad oma talvitumiskohast välja ning asuvad kohe
pesapaika otsima. Sobiva koha leidnud, ehitab emasherilane alustuseks mõne kambrikese
ning muneb sinna munad. Esimeste munade ja vastsete eest peab ta ise hoolitsema ja neid
toitma. Kui vastsetest on koorunud esimesed töölised, jätkab ema ainult munemist.
Töölised jätkavad pesa ehitamist ning püüavad emale ja vastsetele toitu. Toiduks
kasutavad herilased kõike, mis liigutab ning millest nende jõud üle käib. Kogutud
toidu tassivad nad pessa, närivad peeneks ning toidavad sellega ema ja vastseid.
Töölised ise söövad ka nektarit ning muud magusat (ka mett ja moosi, nagu me suvel ise
kogeda võime). Sügisel väljub pesast emas- ja isasherilaste uus põlvkond. Nad
paarituvad ning pärast seda isasherilased hukkuvad. Noored emased otsivad endale talveks
sobiva peidukoha ning jäävad seal puhkeseisundis kevadet ootama. Töölised hukkuvad
sügisel külmade saabudes.
Herilased pesa ehitamas |
|
|
