|
Ühiselulised putukad
| Sipelgad on ühiselulised putukad nagu ka mesilased ja herilased.
Ühiselulistel putukatel on välja kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet. See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. |
Mille poolest võiks selline kõrgelt arenenud kooselu olla hea ja mille poolest halb?
|
Kooselu head küljed |
Kooselu halvad küljed |
|
|
|
Sipelgad
Sipelgapesas on soojal ajal alati sagimist. Olgu pesa ehitatud suurtest männiokastest, uuristatud kännu sisse või kaevatud mulla alla, ikka võib seal askeldamas leida tuhandeid sipelgaid, kellel igaühel on täita oma kohustused.
| Sipelgate kolooniasse kuulub üks või mitu emasipelgat. Emasipelga ülesandeks on lakkamatult muneda. Tööliste ülesandeks on pesa ehitada, seda vaenlaste eest kaitsta, emasipelga poolt munetud munade eest hoolitseda ja vastseid toita. |
 tööline emasipelgas isane sipelgas
|
Kord aastas koorub sipelgapesas hulk tiivulisi emaseid ja isaseid sipelgaid. Nad lahkuvad lennates pesast ning paarituvad. Pärast paaritumist on isased oma ülesande täitnud ning nad surevad. Emased murravad oma tiivad ning asuvad pesakohta otsima. Selle leidnud, kaevab emane väikese uru ning muneb oma esimesed munad. Nende eest peab ta alguses ise hoolitsema. Hiljem, kui kooruvad esimesed töölised, keskendub ema ainult munemisele. Muu töö teevad siis ära noored töösipelgad. Tööliste arvu kasvades kohendatakse ka pesa suuremaks. Maapinnalt paistev sipelgapesa on tegelikult ainult osa kogu käikude süsteemist, millest suurem osa ulatub maa alla. Seal hoiavad sipelgad oma mune, kasvatavad vastseid ning varjuvad talvel külma eest. |
| |