Loomade ränded
 

Loomade rändeid võib jagada korrapärasteks ja ebakorrapärasteks ränneteks. 
Enamik korrapäraseid rändeid on seotud ilmastiku või toiduoludega. Loomade liikumised sõltuvad aastaajast ning nende eesmärgiks on saada muutuvast toiduvarust maksimum. Aafrika savannides rändavad tohutud imetajate karjad - maismaarännetest on need kõige tähelepanuväärsemad. Mõned loomaliigid, näiteks antiloobid ja sebrad, rändavad selleks, et leida värsket rohtu ja vett, liikudes ära territooriumilt, mida on tabanud põud. Sellisteks ränneteks kogunetakse kuni 1000-pealistesse karjadesse. Suurte rohusööjate karjade järel liiguvad lõvid ja teised kiskjad, sest neile on seesugused saakloomade kogunemised omakorda suurepäraseks jahipidamise võimaluseks.

Enamasti liiguvad loomad oma perioodilistel rännakutel üsna kindlaid sihte pidi, läbides liigist olenevalt pikemaid või lühemaid vahemaid.

On ka loomi, kes  läbivad rännakutel üsna lühikesi vahemaid. Mitmed väikesed rannikuloomad, näiteks kilpkodalased, rändavad vähem kui 1 m. Kuid nad teevad seda väga regulaarselt, otsides toitu, järgides tõusu ja mõõna.

Ebakorrapärased ränded.
Mitmeid loomi sunnib uutesse elupaikadesse rändama liigi asustustiheduse suurenemine ning kasvav konkurents toidu ja elukoha pärast. Sellised rännakud võivad olla üsna sihitud ja neid nimetatakse invasioonideks ehk sissetungideks. Selliseid rändeid esineb Kaug-Põhjas elavate näriliste, näiteks lemmingute, hulgas. Vahel võib mõne võõrliigi invasioon seada ohtu varem selles elupaigas elanud paiksete liikide elu. 

1. Kas leiad mõne invasiooni näite meie loodusest?

………………………………………………………………………………………………………

Vahel rändavad üksikult ka muidu ühiselulised, gruppides elavad kiskjad - näiteks lõvid. Neis gruppides on väga kindlalt paika pandud grupi liikmete vaheline hierarhia. Selle võib segi lüüa vaid ootamatu võõra saabumine või ka mõne noore isaslooma püüd karjas võimu haarata. Vastavalt võimuvõitluse tulemustele võidakse endine karja juht (kui ta kaotab) või noor tõusik karjast välja lüüa, sest kahte juhti ühte karja ei mahu. Kuna gruppides elavad kiskjad on enamasti kohastunud koos grupiga jahti pidama, sõltub grupist välja aetud isendi ellujäämine sellest, kas tal õnnestub leida endale uus grupp, millega liituda ja kus ta omaks võetakse. Teine võimalus on, et neil õnnestub leida endale partner, kellega koos luua uus perekond. 
Selliseid üksikute loomade liikumisi ei saa otseselt ränneteks nimetada.

2. Millised meil elavad kiskjad võivad seista sellise probleemi ees?

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………