Loomade ränded
| Erinevalt taimedest on enamik loomi võimelised
ühest kohast teise liikuma. Kuigi ka enamik taimi rändab omal kombel - seemnetena tuule,
loomade vm abil. Paljud loomad elavad täiskasvanuna kogu aeg ühes kohas, samas võtavad
teised teatud aastaaegadel ette spetsiaalseid rändeid, et sigida, vältimaks külma või
kuivust. Ränne ehk migratsioon on looma teekond uude elupaika. Loomad
rändavad maapinnal, vees ja õhus. Suurimad rändajad on linnud ja vaalad, kes läbivad
igal aastal tuhandeid kilomeetreid. Kui põhjapoolkeral on kevad, lendavad linnud suurte parvedena põhja, et kasutada siinset külluslikku toiduvaru. Paljud, sealhulgas näiteks lumehani, lõpetavad oma teekonna Arktika tundras, kus pikenenud päevad loovad ideaalseid tingimusi sigimiseks. Pikaks lennuks saavad linnud energiat oma keha rasvavarudest. Osa linde hoiab teekonnal energiat kokku, lennates V-kujulises rivis. Nii on tagumistel kergem lennata, sest nad liiguvad n-ö esimeste tuules. Rivi vedajat vahetatakse pidevalt. Sarnast võtet kasutavad ka näiteks jalgratturid pikamaasõitudel. Vaalad läbivad igal aastal 18 000 kilomeetrit arktilistelt toidualadelt soojematele sigimisaladele jõudmiseks. Rändeks kulub neil kuni kolm kuud. Ka kalade ränded on seotud sigimispaikadesse suundumisega. Sigimisrändeid ette võtvad kalaliigid liiguvad enamasti tagasi oma sünnipaika. Lõhilased suunduvad kodujõgedesse kudema, läbides selleks vastuvoolu ujudes pikki vahemaid. Teel nad praktiliselt ei toitu ja paljud neist surevad peale kudemist või saavad hukka juba teel kudemispaika. Angerjad, vastupidi, suunduvad kudema jõgedest, kus nad elavad, Atlandi ookeani lääneosas paiknevasse Sargasso merre. Marjateradest koorunud angerjatel kulub umbes kolm aastat, et ujuda tagasi jõgedesse toituma. 1. Nimeta vähemalt 10 lindu, kes pesitsevad Eestis ja rändavad külmade ilmade saabudes soojema kliimaga aladele! ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... 2. Kuidas uurivad teadlased lindude rändeid? ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................
|