Grupieluviisi head ja vead
 

Mis määrab selle, kas loomad kogunevad gruppidesse või ei? Nii nagu mistahes muu käitumise puhul, on ka ühiselu puhul sellele vastamiseks vaja vaagida kõiki plusse ja miinuseid. Kui mugavast üksindusest loobumisest saadav kasu ületab sellega kaasneva hinna (kahju), tasub ühiskondlik eluviis end ära, muidu mitte.

Mis siis võivad olla kooselu kasuks otsustamise põhjused?
Üks võimalikest põhjustest on see, et kollektiivis on kergem ellu jääda kui üksikult. Hulgana on loomade valvsus suurem - keegi ikka märkab vaenlast; hulgana on võimalik vastu astuda ka ebavõrdsele vaenlasele, mis üksi sootuks võimatu oleks. Samuti on suures karjas igal üksikul loomal oht saagiks langeda palju väiksem kui üksi või väikeses grupis olles. Viimase punkti mõte saab selgemaks, kui mõtlete koolitundidele - kui klassis on üle 30 lapse, on igal üksikul võimalus vastama pääseda palju väiksem kui 10-lapselise klassi puhul. Seda teab igaüks, kes on koolis käinud. Sama kehtib ka loomakarjade ja kiskjate rünnakute puhul.

Teine põhjus - kuna loomad veedavad enamiku oma ajast toitu otsides, võib siingi olla kollektiivist palju abi. Loomad saavad üksteise käest informatsiooni toidu asukoha kohta. Näiteks merelinnud jagavad kogumikaaslastele infot kalaparvede asukohtadest, mesilased annavad teada, milline aas on parajasti õide puhkenud. Lisaks sellele ühinevad paljud kiskjad selleks, et koos endast palju suurematele ja väledamatele loomadele jahti pidada.

Sageli muudavad loomad tingimuste muutudes ka oma eluviisi - karjad lagunevad või koonduvad taas vastavalt vajadusele.

Mitmed liigid kasvatavad üheskoos ka järglasi ning üks emasloom võib hoolitseda teiste "laste" eest sel ajal, kui need toitu otsivad või midagi muud vajalikku teevad.  Näiteks võib tuua pingviinide lasteaiad.

Koos suuremates gruppides liikumine võib kaasa tuua ka ohte. 

Millised ohud ja kahjulikkus kaasnevad gruppides elamisega nii rohusööjatele kui ka kiskjatele?

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................... 

................................................................................................................................................... 

...................................................................................................................................................