Kui teistel pidevalt koos elavatel loomadel on karja või perekonnaga ühinenud ka isasloomad, siis rohusööjate karjad moodustuvad enamasti emastest ja poegadest ning isased liituvad nendega vaid aeg-ajalt.
| Rohusööjatel oleneb üksik- või karjaeluviis nende elukohast. Meie metsades elavad põder ja metskits eelistavad üksindust, Aafrika lagedaid savanne asustavad antiloobid, sebrad ja gasellid elavad aga karjadena. Põhjuseks on see, et avamaal on hulgakesi julgem ja ohutum ning nii saavad nad ka endast tugevama vaenlase vastu astuda, kui vaja. Metsas seevastu on üksikud loomad paremini kaitstud ja hakkavad kiskjatele halvemini silma. Kui teistel pidevalt koos elavatel loomadel on karja või perekonnaga ühinenud ka isasloomad, siis rohusööjate karjad moodustuvad enamasti emastest ja poegadest ning isased liituvad nendega vaid aeg-ajalt. |
|
|
|
Kummaline on väikeste Aafrikas ja Lähis-Idas elavate damaanide eluviis. Nad kogunevad pereseltsingutesse, kus on kuni 100 looma ja kuhu võivad kuuluda mitme eri damaaniliigi esindajaid.
1. Kas ka meie loodusest võib leida loomi ja linde, kes kogunevad kolooniatesse või elavad gruppides? Nimeta neid! ............................................................................... ............................................................................... |
| 2. Miks meie suured rohusööjad - põder ja metskits - ei ela karjadena ja ei käi toitumisrännetel nagu Aafrikas elavad antiloobid - sebrad ja gasellid?
.................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................... |
