| Lisaks mingiks perioodiks moodustuvatele kolooniatele ja sigimise eesmärgil moodustunud paaridele on mitmed loomaliigid ühinenud pidevalt koos elavatesse seltsingutesse või karjadesse.
Kolooniates hoiavad loomapaarid kindlat vahemaad, reguleerides elamise tihedust. Kolooniasse ühinemisest on neil kasu näiteks ennast ja oma järeltulijaid vaenlaste eest kaitstes või siis toidu asukohast info saamisel. Kolooniaid moodustavad paljud merelinnud - kajakad, lunnid jne. Samuti näiteks kaldapääsukesed, aga ka mitmed närilised ja nahkhiired.
Enamik varjevärvusega loomi elab hajusalt - nii on nende tabamise tõenäosus väiksem. Kui suurtel, tugevatel loomadel on karjaelust kasu seetõttu, et nad tõrjuvad hulgana rünnates vaenlase eemale, siis väikesed kaitsetud loomad võidavad pigem sellest, kui nad asustavad ala hõredalt. Üksikeluliste loomade hajusus tagatakse sageli näiteks otsese võitlusega - ka see on üks turniiride pidamise põhjuseid.
|
|
Grupieluviis on kolooniast erinev. Gruppides valitseb kindel hierarhiline kord, mis määrab kindlaks selle, kes kellele allub, kes saab endale koos püütud saagist paremad palad ja kes saab paremad võimalused paaritumiseks. Näiteks hundikarjas domineerib karja üle enamasti üks paar, kes ainsana paaritub ja järglasi saab. Ülejäänud karja moodustavad sama aasta pojad, vahel eelmine pesakond ja mõned paariliseta üksikloomad. Grupieluviisiga on ka lõvid, kes liiguvad ringi 10-15-liikmelistes praidides; samuti mitmed koerlased, näiteks veel hüäänid. Siiski eelistab enamik suuri kiskjaid üksindust. Põhjuseks on see, et igaüks neist vajab suurt saakloomade varu ja seda on grupis raskem saavutada.
|
| Karjades elavad ka ahvid ja enamik inimahve. Liigist sõltuvalt ulatub karja suurus mõnest loomast (üks isane, üks emane ja nende järglased) mitmesajani. Hulgakesi koos elamine kergendab toitumisterritooriumi valvamist ja teiste konkureerivate karjade ning vaenlaste eest kaitsmist. Samuti võimaldab see turvalisemalt oma järglasi kasvatada. Inimese arvatavalt kõige lähema sugulase, šimpansi, noorloomad püsivad koos emaga kuni suguküpseks saamiseni, s.o 13. eluaastani. Tavaliselt aitavad vanemad pojad nooremate eest hoolitseda.
|
 | |