Kisklus
| Saagi tabamiseks kasutatakse samuti väga
erinevaid meetodeid. Saaki varitsetakse või jälitatakse üksi (enamik kiskjaid, näiteks
ilves) või püütakse meeskonnana (näiteks hundid). Ämblikud ning putukad on välja
töötanud erinevaid võrgu- ja püünistesüsteeme. Kiskjalistel on saagi surmamiseks
kihvad, paljudel putukatel ja madudel halvav mürk, mitmed maod kägistavad oma saagi.
Röövlinnud enamasti ründavad ohvreid pikeerides õhust. Looduses valitseb tasakaal. Ühe teooria kohaselt, mida nimetatakse ka
elu-ja lõunasöögiprintsiibiks, on kiskja ja saagi vahelise võidujooksu tulemus kummagi
osapoole jaoks erisuguse kaaluga. Saagi jaoks on see elu või surma küsimus, kiskja
aga võib vajaduse korral enamasti valida teise saaklooma. Piltlikult jookseb jänes
oma elu, rebane aga ainult lõunasöögi eest. Seetõttu on saakloomale surve suurem kui
kiskjale. Mida suurem surve, seda kiiremini tuleb uute oludega kohastuda. Sellele
aitab omakorda kaasa see, et tihti on saaklooma keskmine eluiga lühem ja sigivus suurem
kui kiskjal, mistõttu ka saaklooma põlvkonnad vahelduvad kiiremini. See omakorda
suurendab saaklooma kohastumuste tekkimise kiirust - piltlikult öeldes jõuab ta kiskjast
võidujooksus ette. Samuti aga ei jõua saakki kiskjast tavaliselt liiga kaugele
ette. Kui saakloomad muutuvad liiga kavalaks või osavaks, hakkab nälgivate
kiskjate arvukus vähenema - pole piisavalt toitu, pole ka piisavalt järglasi.
Seega surve endisele saagile väheneb, samuti saagi kohastumuste tekkimise kiirus. Nii
jõuab kiskja saagile järele ja kaalukauss kaldub jälle tagasi.
1. Võrdle kohastumusi röövlindudel ja
röövloomadel saagi paremaks tabamiseks (hundi ja kõrvukrätsi näitel). Uuri,
millised on nende eluviisid. |
| 2. Kes võiksid olla nende saakloomad?
.....
.....
.....
..... |

Kõrvukräts
|
| 3. Millised peaksid olema
nende saakloomade vastukohastumused, et küttide eest pääseda? |
Hundi saakloomade
kohastumused |
Kõrvukrätsi
saakloomade kohastumused |
|
|
|
|