Loomad jagunevad toitumiselt taimtoidulisteks, lihasööjateks ja kõigesööjateks. Kõigesööjad söövad kõike, mis vähegi süüa kõlbab, sealhulgas loomade korjuseid. Lihasööjad loomad on röövloomad, sest nad toituvad teistest elusloomadest. Väikesed kiskjad, näiteks karihiired, vajavad pidevat energiat ning peavad seepärast suurema osa päevast jahti. Suured kiskjad vajavad oma suuruse kohta suhteliselt vähe energiat ning ei pea jahti iga päev
.Kiskluse kujunemise käigus on röövloomadel arenenud välja üha täiuslikumad meetodid saakloomade tabamiseks. Saakloomadel sellele vastuseks üha tõhusamad vahendid nende käest pääsemiseks.
| Saakloomade pääsemine
peitub näiteks järgmiste kohastumuste olemasolus: liikumine karjades, väledad jalad ja
teravad sarved, hea haistmine, mimikri, varjevärvused jne. Mimikri - loomad imiteerivad teisi olendeid eesmärgiga petta oma vaenlast. Mõned imiteerivad eluta loodust, teised lehti, oksi; kolmandad teadaolevalt ohtlikke loomi. Nii on näiteks paljud sirelased kollase-mustavärvilised, meenutades herilast. Paljud loomaliigid kasutavad enesekaitseks mürgiseid või halvalõhnalisi aineid (näiteks skunks). Hulk loomi on võimelised röövlooma käest pääsemiseks loovutama kehaosi - sisalikud saba, putukad ja ämblikud oma jalgu. Mitmed loomad on kaitstud ogade või soomustega (siil, vööloom). |
Kärp suve- ja talvekarvas |
 |
Varjevärvus aitab saakloomal taustaga ühte sulada ja nii märkamatuks jääda. Paljud
parasvöötmes elavad loomad vahetavad sügisel suvekarva valge talvekarva vastu, et lume
taustal märkamatuks jääda. Paraku teevad sedasama ka mitmed kiskjad, et ohver teda ei
märkaks (näiteks jääkaru). Varjevärvusega on sageli kaitstud linnupojad. Nii on sarnaneb kajakapoegade värvus rannakividega ja metsalindude pojad sulavad ühte metsakõduga. Nagu näiteks kõrvaloleval pildid. Kas näete seal mõnda lindu? Väga terasel vaatlemisel leiate sealt metskurvitsa poja. |