Loomade kooselu

Kõiki elusorganisme mõjutab neid ümbritsev keskkond ning vastavalt sellele kujuneb välja organismi eluviis. Üks olulisem osa loomade elus on nende suhted oma liigikaaslastega. Eri loomade kooselu ja omavahelised suhted on väga erinevad. Loomad on kohastunud taluma erinevaid ilmastikutingimusi ja käituma vastavalt sellele, kuidas on neile kõige kasulikum või kõige vähem kahjulik. Sama põhimõtte järgi toimub ka kooseluvormi valik - oluline on, et kahju oleks kõige väiksem.

On liike, kes kogu oma elu veedavad erisuguste kogumitena: lõvid ja hundid 10-15 liikmeliste karjadena; ahvid ja enamik inimahve suuremates, kuni 60-liikmelistes perekondades; mesilased, herilased, sipelgad aga sootuks eriliste peredena.

Rohusööjatel oleneb ühiselulisus suuresti nende elukohast. Metsas elavad liigid on enamasti üksikelulised ning lagedates savannides elutsejad liiguvad väiksemates karjades.

Teised liigid ühinevad seltsingutesse vaid teatud eluperioodil - näiteks paaritumise ajaks. Nii moodustuvad näiteks kajaka- ja kaldapääsukeste kolooniad, konnade kudemissalgad; tihased ühinevad talvitumissalkadesse. Kõige suuremaid kogumeid moodustavad loomad ränneteks - nii linnud kui ka näiteks Aafrika savannides elavad suured rohusööjad. Aafrikas ühinevad väiksemad karjad rände ajaks tohututesse üle 1000-pealistesse karjadesse.

Sageli võib see erineda ka ühe liigi piires, olenedes näiteks elupaigast. Nii võivad kalakajakad rannikul pesitseda hõredalt üksikpaaridena, aga laidudel tihedate kolooniatena.

See on väga sarnane eri rahvusest inimeste käitumisega - võrrelge näiteks Eestimaale omaseid hajusalt paiknevaid talusid lõunapoolsete rahvaste mägiküladega, kus kaljuseinal kobaras paiknevate majade katused on tihti naabermajadele õuedeks.

Sarnaselt inimestega on ka loomade kooselu eesmärgiks enamasti perekonna ja järglaste soetamine ning nende eest hoolitsemine. Vaatamata sellele, kas loomad muidu elavad koos või üksinda, moodustavad nad paaritumisperioodiks ikka paari - lühemaks või pikemaks ajaks. Ühiselulistel liikidel elavad mitmed paarid koos kolooniates, üksindust eelistavatel elavad paarid eraldi ja kasvatavad nii ka oma järglasi.
Too näiteid meil elavatest loomaliikidest, kes eelistavad elada üksi, väikeste gruppidena või moodustavad suuremaid kolooniaid. Too iga eluviisi kohta vähemalt 2 näidet!

Elavad üksi

Elavad väikeste gruppidena

Ühinevad kolooniatesse