Ökoloogiline püramiid
Kui toiduahela igal etapil talletavad organismid ainult 10% energiast, tähendab see, et järgmise taseme tarbijad saavad kasutada ainult seda 10%, mida eelmise astme organismid suutsid säilitada.
Järelikult väheneb energia hulk toiduahelas, liikudes tootjatelt järjest kõrgemate astmete tarbijatele. Toiduahela madalamatel astmetel on energiat saadaval rohkem kui kõrgematel astmetel. See väljendub toiduahela eri astmete biomassis ehk organismide massis pinnaühiku kohta.
Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi.
Kui kujutada taimede, jäneste ja rebaste massi (kaalu) ristkülikutena ning paigutada need üksteise otsa, saamegi püramiidi.
Ökoloogiline püramiid on mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toitumistasemelt teisele.
Ökoloogilise püramiidi kõige alumise astme moodustavad rohelised taimed ehk tootjad. Nendes on kõige rohkem energiat ning nende biomass on kõige suurem. Püramiidi järgmisel astmel on rohusööjad loomad ehk esimese astme tarbijad. Nende järel tulevad röövloomad, kes on teise astme tarbijad. Vastavalt toitumissuhetele organismide vahel võib püramiid jätkuda veel kolmanda ja neljanda astme tarbijatega.
Ülesanne
Joonista ökoloogiline püramiid veeökosüsteemi kohta. Koosta võimalikult paljuastmeline püramiid. Kirjuta püramiidi astmete juurde tootjad ning erinevate astmete tarbijad.