Populatsioon. Kooslus. Ökosüsteem

Taime- ja loomakooslused on vastastikuses sõltuvuses.

Head näited loomapopulatsioonide ja taimede sõltuvusest on panda ja koaala.
Pandad elavad Kesk-Hiina mägedes bambusetihnikutes. Nad on täielikult sõltuvuses bambusetaimedest, sest nad toituvad ainult bambusevõrsetest ja -juurtest. Nende loodusliku populatsiooni väikese arvukuse põhjuseks on ka aeglane sigimine. Emane panda poegib vaid üle aasta ning sünnitab tavaliselt ühe poja korraga. Kogu oma elu jooksul toovad nad ilmale vaid mõne järglase.

panda.jpg (98558 bytes)
 

Koaalad on kukkurloomad, kes elavad Austraalia idaosas eukalüptisaludes. Nad toituvad ainult eukalüptipuu lehtedest ja võrsetest. Sellepärast on ka nemad väga sõltuvad oma toidutaimedest ega saa oma elupaika muuta.

 
Tagasi meie näite, järve juurde.

Sellest, millised taimed elavad järves, sõltub, millised loomad saavad seal elada. Järve taime- ja loomakooslus koos moodustavad järvekoosluse.

Koosluse moodustavad populatsioonid, kes elavad koos ühel piiritletud maa-alal (näiteks järv, mets, niit, põld).

Erinevas järves, metsas ja niidul on aga erinevad tingimused elamiseks. Näiteks kuusemetsas on palju vähem valgust kui männimetsas, metsaga ümbritsetud niidul on pinnas palju kuivem kui jõeäärsel luhaniidul, karjamaadega ümbritsetud järves on teistsugune vesi kui rabajärves.

Konkreetsed elutingimused määravad ära, millised elusolendid saavad teatud veekogus või maa-alal elada. Kui me tunneme hästi loomade ja taimede vajadusi, saame nende esinemise järgi öelda, millised on vastavas kohas elutingimused ning millised teised loomad või taimed võiksid seal veel elada.

Kooslused ja eluta keskkond kokku moodustavad terviku, mida nimetatakse ökosüsteemiks. Näiteks kuusemets, männimets, luhaniit, rabajärv on kõik erinevad ökosüsteemid. Kõikides neis on oma taimekooslused ja oma loomakooslused.