Parasitism 1

Mitte igasugune kooselu eri liiki organismide vahel pole mõlemale poolele kasulik. Mõned organismid elavad teiste arvel, neid nimetatakse parasiitideks. Neid, kelle arvel parasiit elab, nimetatakse peremeesorganismideks ehk peremeesteks. Parasiidid kasutavad oma peremeesorganismi enamasti toitumiseks.

Tuntud välisparasiidid, kes elavad loomade keha pinnal, on kirbud, puugid, täid ja väivid. Nad on väikesed ning oma peremehel elamiseks väga hästi kohastunud.

kirp eest- ja külgvaates

Kirbud ja puugid ei ela peremeesorganismi kehal mitte terve oma elutsükli jooksul, vaid tulevad sinna ainult toituma, st verd imema. Oma munad munevad nad mujale ning ka nende vastsed arenevad mujal: maapinnal, rohu sees, kirpudel ka põrandapragudes. Kirpude ja puukide "hammustused" ei ole üldjuhul peremeesorganismile ohtlikud, kuid nad võivad peremehele kanda eluohtlikke viirusi ning neid nakatada. Nii levitavad kirbud katku ning puugid võivad põhjustada ajupõletikku ehk puukentsefaliiti ning borellioosi. Sellepärast peaksid inimesed ennast ja oma lemmikloomi (koeri ja kasse) nende parasiitide eest kaitsma.

Puukide poolt levitatavate haiguste vältimiseks tuleb lasta end vaktsineerida. Metsas liikudes tuleb peas kanda mütsi ning riided aeg-ajalt üle vaadata, et sinna sattunud puugid ära korjata. Kodus peab riided ja keha veel kord üle vaatama.

Kirbud võivad inimese koju sattuda koerte ja kassidega. Tänapäeval on lemmikloomade kirpude ja puukide tõrjeks saadaval mitmesuguseid tõhusaid vahendeid. Neid tuleb küsida veterinaarapteekidest.

Täid ja väivid elavad kogu oma elutsükli peremehe kehal. Munad munetakse peremehe karvade külge ning seal arenevad ka vastsed. Täid ja väivid toituvad peremeesorganismi surnud rakkudest, nahatükkidest ning sule- või karvatükkidest.

Kirbud, täid ja väivid on putukad, puugid kuuluvad ämblikulaadsete (lestalised) hulka.

Siseparasiidid elavad oma peremeesorganismi sees. Sellised on mitmesugused ussid. Lame- ja ümarussid on loomadele ohtlikud ja põhjustavad ka inimeste haigestumist. Siseparasiitidel on tihti mitu peremeesorganismi. Neil on kindel elutsükkel, mille jooksul nad peavad sattuma erinevatesse peremeestesse, alles siis saavad nad edasi areneda.

Maksakaan elab veiste, lammaste ja kitsede maksas. Tema vaheperemeheks on vees elavad teod. Paelusside hulka kuuluv laiuss elab inimese sooles. Laiussi vaheperemeheks on vees elavad vähilaadsed ning kalad. Inimese soolestikku satuvad laiussi munad pooltoorest kala süües. Suurel kuumusel laiussi munad hävivad.

....................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................