7. Kui palju soojust kulub?

  Tead, et soojus võib ühelt kehalt teisele kanduda erinevalt ning erineva kiirusega. Heade soojusjuhtide puhul toimub soojusülekanne kiiresti, halbade soojusjuhtide puhul aga aeglaselt. Soojusülekande tulemusel annab üks keha teisele teatud hulga soojusenergiat. Üle kantud soojusenergia hulka väljendab füüsikaline suurus soojushulk. Soojushulga tähis on Q ning ühik J (džaul).
  Milliseid füüsikalisi suurusi väljendatakse veel selle mõõtühiku abil?
...................................................................................................................................................
  Soojushulga väljendamiseks kasutatakse ka mõõtühikut cal (kalor).

KUI PALJU SOOJUSENERGIAT KULUB?   Vajalikud vahendid: kaks sarnast pliidirauda (või ühe pliidirauaga pliiti), vesi, kaks sarnast kuumakindlat anumat, mõõtsilinder, termomeeter. 1. Mõõda ühte anumasse 100 ml (ehk 100 g) vett ja teise 200 ml (ehk 200 g) vett. Mõõda vee temperatuur!   Tulemus on............................................... 2. Lülita pliidid või pliidirauad samaaegselt sisse. 3. Soojenda veeanumaid 5 minutit ning lülita pliidirauad välja. Mõõda vee temperatuur mõlemas anumas!   100 ml veega anumas on vee temperatuur ..................... See on ............................kõrgem kui vee algne temperatuur.   200 ml veega anumas on vee temperatuur.......................... See on ........................kõrgem kui vee algne temperatuur.   Tee katsest järeldus!   Aine soojenemine sõltub.....................................................................................................   Kalor on soojushulk, mille abil on võimalik soojendada 1 g vett 1 kraadi võrra.       Mida suurem on aine mass, seda rohkem kulub selle aine soojendamiseks soojusenergiat.   Milline soojushulk kulub 2 g vee soojendamiseks 1 kraadi võrra?.....................................   Püüa kujutada vee massi selle koguse vee soojendamiseks vajalikku soojusenergiat graafikul!