|
Soojuspaisumine
Raudteed ehitades jätavad ehitajad rööbaste jätkukohtadesse alati väikesed vahed. Sellepärast tunnedki, et sõites põrutab rong veidi.
Selgita, miks on vajalikud vahed rööbaste jätkukohtades!
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
Kui sul on võimalik, siis uuri, kui suured vahed on rööbaste jätkukohtadesse jäetud. Pea aga meeles, et raudteerööbastele võid minna vaid seal, kus on selleks lubatud koht, väike rongiliiklus ning parasjagu ühtki rongi ei tule. |
Kas jooksid teed plekk-kruusist?...........................................................................................
Kui kuum tee on tassis, soojenevad tee soojuse arvel esmalt need metalliosakesed, mis on teega kokkupuutes ning annavad osa saadud energiast üle naaberosakestele, kuni kruusi temperatuur on ühtlustunud. Sinul aga on ebamugav kruusi käes hoida, sest käepide on üsna kuum. Soojusülekannet, mis toimub aines ühtedelt aineosakestelt teistele, nimetatakse soojusjuhtivuseks. Ained juhivad soojust erinevalt, nad on kas head või halvad soojusjuhid.
Kas tead, millised ained on head soojusjuhid?.................................................................... |
|
VARDA SOOJUSJUHTIVUS
Vajalikud vahendid: metallvarras, klaastoru, plastiliin, rõhtnaelad (knopkad), küünal, tikud, kinnas, stopper.
1. Kinnita 2 cm vahedega vardale 5 väikest plastiliinitükikest.
2. Kinnita plastiliinitükikestele knopkad.
3. Süüta küünal ja võta varda ühest otsast kindaga kinni.
4. Süüta küünal.
5. Aseta varda teine ots küünlaleeki. Käivita samal ajal stopper. |
 |
| Kui varras on piisavalt soojenenud, muutub plastiliin vedelaks ja ei hoia enam knopkasid vardal. Jälgi stopperi abil, milliste vahemike järel kukuvad vardalt knopkad ning kirjuta andmed tabelisse! |
|
Aeg alates küünla
süütamise hetkest
metallvardal |
Aeg alates küünla süütamise hetkest klaastorul |
| 1. knopka kukkumine |
|
|
| 2. knopka kukkumine |
|
|
| 3. knopka kukkumine |
|
|
| 4. knopka kukkumine |
|
|
| 5. knopka kukkumine |
|
|
6. Tee sarnane katse klaastoruga.
Milline aine on parem soojusjuht?.......................................................................................... |
Materjale, mis juhivad soojust halvasti, kasutatakse hoonete isolatsioonimaterjalidena.
Miks on tähtis, et isolatsioonimaterjal juhiks halvasti soojust?
......................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................... | |