23. Oleme säästlikud energiakasutajad!

  Talvel on soojusenergia  sinu kodus väga tähtis energialiik. Kas tead, kui palju kulub teie perel iga kuu teie maja või korteri kütmisele?

Kuidas  soojust kokku hoida?

  Kuna elame jaheda kliimaga piirkonnas, on meie elamud ehitatud enamasti soojapidavateks. Siiski ei pea elamud kinni kogu tuppa tulevat soojusenergiat!  
  Soojusenergia võib elamust väljuda eri viisidel.
  Majade seinad on enamasti paksud ja isoleeritud soojust halvasti juhtivate materjalidega. Siiski jahenevad seinad väljastpoolt külma välisõhu toimel ning ning jahutavad ka seinte äärset õhku toas.
  Ka laed ja põrandad, mis on mitmekordselt kaitstud, jahutavad toas olevat õhku. Eriti esimestel korrustel asuvate tubade põrandad on külmad.
  Suur osa soojusenergiast kaotatakse uste avamisel, kus välisõhk puutub otse kokku toa siseõhuga ning liigub kiiresti tuppa. 		7-23maja.jpg (19720 bytes)
  Samuti liigub soojusenergia välja ukse ja akende vahel olevate pragude ja aknaklaaside kaudu.
  Enamasti on isolatsioonikihita maja vundament. Vundamendi kaudu majja liikuv jahe õhk jahutab just esimese korruse tube.
  Loomulikult on erinevad majad ehitatud erinevalt ning hoiavad ka erinevalt soojust.  
  Uuri järgi, kui hästi hoiab soojust sinu maja või korter!
.................................................................................................................................................
  Tee vähemalt kolm ettepanekut, kuidas oleks võimalik sinu maja soojapidavust parandada!
................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
  Koos soojusenergia kokkuhoiuga on võimalik ka kütuseid kokku hoida.
  Kütuste kaevandamine ning põletamine reostab peaaegu alati mingil määral meie elukeskkonda. Lisaks on enamiku kütuste, nagu näiteks kivisöe, nafta ja maagaasi varud piiratud. Neid kütuseid kasutatakse kiiremini, kui neid juurde jõuab tekkida.
  Kütused põhjustavad kasvuhooneefekti!
  Põlemisel vabastavad kõik elusorganismide jääkidest tekkinud kütused keskkonda mitmeid mürgiseid gaase ning ka süsihappegaasi. Süsihappegaas on üks kasvuhoonegaas. Kasvuhoonegaasid on sellised gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti. Nad kogunevad “kihina” atmosfääri, kus lasevad läbi maapinnale tulevat päikesekiirgust, kuid ei lase enam läbi maapinnalt tulevat soojuskiirgust. Nii jääb kogu soojus Maa atmosfääri alumistesse kihtidesse ja maakera kliima soojeneb.