21. Tuumapomm ja tuumaelektrijaamad

Eelmises õppetunnis said teada, et aatomituumad ei ole nii püsivad, nagu teadlased veel selle sajandi algul arvasid. Kui oli selgunud, et tuumad võivad muutuda ning nende muutumiste käigus eraldub väga suur hulk energiat, hakkasid teadlased arutama, kas tuumareaktsioonis vabanevat energiat on võimalik ka kasulikult tarvitada. Kuna parasjagu algas II maailmasõda, olid sõjas osalevad riigid huvitatud järjest paremate relvade ehitamisest. Sõjatööstuses tuldigi mõttele kasutada tuumareaktsiooni energiat uue väga suure energiaga pommi valmistamiseks. Radioaktiivse elemendina kasutati pommis põhiliselt uraani, mille aatommass on 235. Teadlased töötasid selle pommi juures aastaid.

Selgus, et ükskõik millise massiga uraanitükis ei toimugi tuumareaktsiooni, vaid sellise tüki mass peab olema peaaegu 50 kg. Sellises uraanitükis vabaneb tuumareaktsiooni tulemusel juba piisavalt palju neutroneid, et panna käima ahelreaktsioon.
1945. aastal valmistatigi USA-s pomm, mida otsustati katsetada kõrbes. See pomm oli ümar ning koosnes kahest poolest, mis algselt olid teineteisest eraldatud. Maha langedes ning kokku puutudes ületasid pommi poolmed massi 50 kg ning alguse sai ahelreaktsioon.

Toimunud ahelreaktsioon oli peatumatu ning põhjustas tohutu suure plahvatuse. Võib-olla oled ka ise filmides näinud tuumapommi plahvatust. Esialgu tekib survelaine, mis võib purustada kõik teele ettejäänu, ning alles seejärel kostab pommi lõhkemise mürin. Pommi plahvatusel vabaneb nii palju energiat, et temperatuur on pommi lõhkemise keskuses kõrgem kui Päikesel.
Tuumaplahvatuses vabaneb ka palju uraanist tekkinud radioaktiivseid aineid ning radioaktiivset kiirgust. Inimesed, kes viibivad pommi plahvatuse läheduses, saavad enamasti liiga suure hulga radioaktiivset kiirgust, mis võib põhjustada haigusi ja isegi silmapilkset surma. Vabanenud radioaktiivne kiirgus võib kanduda edasi kaugete vahemaade taha näiteks vihmapilvedega või tuulega.

Ka taimed ja loomad, kes on kasvanud radioaktiivselt saastatud piirkonnas, sisaldavad teatud hulga radioaktiivsust ning selliste loomade liha või taimede vilju süüa on ohtlik. Ka kümneid aastaid hiljem on pommi plahvatuspiirkonnas väga palju radioaktiivseid aineid ning neis piirkondades on ohtlik viibida.
Tuumapommi kasutati tõepoolest ka II maailmasõjas, mil USA poolt visati kaks pommi Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Loomulikult hävinesid plahvatuse tagajärjel terved linnad ning ka neid ümbritsevad alad. Rohkem ei ole tuumapomme inimeste hävitamiseks kasutatud.