Toiduained sisaldavad energiarikkaid toitaineid. Neis ainetes on energia salvestunud keemiliste sidemete energiana. Selliste energiarikaste sidemete lõhkumisel organismis vabaneb suur hulk energiat. Üks põhilistest inimorganismi toitainetest on glükoos.
Nimeta glükoosirikkaid toiduaineid!....................................................................................
Vaatame, mis juhtub glükoosiga pärast söömist sinu organismis!
Glükoos viiakse vereringe abil keharakkudesse, kuhu jõuab ka kopsude kaudu sissehingatud hapnik. Glükoosi ja hapniku vahel toimub keemiline reaktsioon:

C₆H₁₂O₆ + 6O₂ = 6 CO₂ + 6 H₂O

.................................... + ............................ = ............................+ ...........................

Reaktsiooni käigus lõhutakse glükoosimolekulis olevad energiarikkad sidemed ning vabaneb energia. Ühe glükoosimolekuli lagundamisel vabanev energia on küll väga väike, kuid näiteks 1 g glükoosi lagundamisel vabaneb energiat 4000 cal.
Võrdle glükoosi lagundamisel vabanevat energiat näiteks toiduaine šokolaadi energiasisaldusega!
.....................................................................................................................................................
....................................................................................................................................................
Toitainete lagundamisel tekkiv vesi eritatakse organismist väljahingamisel või erituselundite kaudu või kasutatakse hoopis organismi sisemiste vajaduste täitmiseks.
Kuhu viiakse organismist tekkiv süsihappegaas?
....................................................................................................................................................
Reaktsioone, milles ained reageerivad hapnikuga, nimetatakse oksüdeerumisreaktsioonideks. Ka põlemine on oksüdeerumisreaktsioon. Seetõttu öeldakse, et organism “põletab” toitaineid, kuigi leegiga põlemist tegelikult ei toimu. Ka sina võid öelda, et ühe pähkli ”põletamisel” organismis vabaneb sama palju energiat kui pähkli põletamisel sinu valmistatud kalorimeetris.
On kindlaks tehtud, et isegi magamise ajal vajab inimene samapalju energiat kui üks 60 W pirn põlemiseks. Füüsilise tegevuse juures kulub loomulikult rohkem energiat.
Kas tead, miks?

KUI PALJU HAPNIKKU SA TARVITAD?
Vajalikud vahendid: stopper, õhupall, pael.
1. Mõõda stopperiga oma sisse- ja väljahingamiste arv minutis! Tulemus on ................
2. Tee 20 kükki või jookse kolm tiiru koridoris ning mõõda, mitu korda hingad minutis nüüd! Tulemus on ......................................
3. Puhu väljahingatav õhk õhupalli, mille varem oled mitu korda täis puhunud ning piisavalt välja venitanud. Sulge õhupall paelaga.
4. Arvuta õhupalli ligikaudne ruumala liitrites! (Õhupalli võid kujutada ette kerana. Kera ruumala arvutatakse valemi V = 4/3 p r³ järgi).
.................................................................................................................................................
Väljahingatava õhu ruumala loeme selles katses võrdseks sissehingatava õhu ruumalaga.
Arvuta, millise hulga õhku hingasid sisse rahulikus olekus!
Hingasid .................................... korda minutis .................................... l õhku. Hingasid minutis kokku ................................ l õhku.
Pärast füüsilise töö tegemist hingasid minutis ........................................ l õhku.
Õhus on umbes 21% hapnikku.
Millisel juhul hingasid sisse rohkem hapnikku?...................................................................
Füüsilist tööd tehes satub inimorganismi rohkem hapnikku ning toitainete oksüdeerumine toimub kiiremini. Seetõttu on suurem ka organismi toitainete vajadus. Sinu organism vajab päevas keskmiselt 2500 kcal energiat.