1. Milleks vajame kütuseid?

kyt_maja.jpg (16351 bytes)   Kütus on väga igapäevane sõna. Kui sinu maja on ahjuküttega, kütate seda ise, kui toas on aga keskkütteradiaatorid, on majal keskküte.
  Uuri järele, millise kütusega köetakse sinu maja!

..................................................................................................

  Aeg-ajalt ütleb sinu isa, et autol on kütus peaaegu otsas ning peate sõitma bensiinijaama tankima. Autokütus on bensiin. Küsi isa käest, mis toimub bensiiniga, kui auto sõidab!
  Kas leiad sellel protsessil sarnasust majade kütmisega?

.......................................................................................................................

Kust on kütused pärit?
  Kõige tavalisem kütus, mida ka ise kindlasti kasutanud oled, on puit.

 bensiin.jpg (25525 bytes)
  Kus oled puid põletanud?.................................................................................................
puuriit.jpg (22641 bytes)   Erinevatel juhtudel ei sobi sarnane puit kasutamiseks. Näiteks ei sobi männipuitu kasutada kaminas tule tegemiseks, sest see praksub põledes puidus oleva pigi tõttu ning seetõttu võivad söetükid soovimatusse kohta lennata.
  Kui su vanaisal on aga suitsuahi, oled võib-olla näinud, et seal põletamiseks kasutatakse hoopis punakat värvi puitu. See on lepapuit, mis annab suitsetatud toiduainetele hea lõhna ja maitse.
  Kirjelda, mis toimub puude põlemisreaktsiooni käigus!....................................................

.....................................................................................................................................................

  Lisaks puidule kasutatakse ka teisi kütuseid, millega sina võib-olla veel kokku puutunud ei ole.

  Tutvume kivisöega!
  Kivisüsi on musta värvusega ning kütusena kasutatakse jämeda kruusa suurusi kivisöetükke. Kivisüsi on pärit maapõuest. Kuidas on ta sinna tekkinud? Miljoneid aastaid tagasi, kui Maal valitses soe ja niiske kliima ning lokkasid suured sõnajalgtaimed, ladestusid tohutud surnud taimede jäänused, mis maapinnal täielikult kõduneda ei jõudnud. Kivisöe koostises on säilinud põhiliselt taimede koostises olnud süsinik. Selline poolkõdunenud taimejäänuste kiht muutus

2kyt_kivisusi.jpg (15366 bytes)
järjest paksemaks. Maa kliima muutumisega kaasnes tohutu suurte sõnajalgtaimede hävinemine, Maale kujunesid uued taimerühmad ning nende kõdunemisel tekkisid maapinnale huumusekihid. Aegade jooksul mattusid kihid sõnajalgtaimede jäänustega järjest sügavamale, kus neist miljonite aastate pärast moodustusid kivisöelademed.