Kahepaiksed e amfiibid elavad nii kuival maal kui ka vees.  Nende arvukus ja vormirikkus on eriti suur just troopikas, kus valdavad kõrge õhuniiskus ja suhteliselt püsiv kõrge temperatuur, kuid nad asustavad ka alasid steppidest  mägedeni kõikidel mandritel peale Antarktise. Tähelepanekud näitavad, et amfiibid ei suuda taluda tugevat külma. Mõõdukad talved elavad nad üle talveunes, väga kuumade temperatuuri puhul langevad  suveunne. Kahepaikseid ei leidu soolastes veekogudes.

Millised on amfiibide kaks põhinõuet elutingimustele? 

......................................................................................................................................................

Vaatleme kahepaiksete mitmekesisust.

1) elupaiga järgi  jagunevad kahepaiksed kõige üldisemalt:
        1. maismaa-kahepaiksed (lähevad pärast sigimist veekogust kaugele) 
        2. vee-kahepaiksed (veedavad kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses).
Maismaavormide elupaigaks võivad olla isegi puuladvad, kus elab hulgaliselt lehekonlasi ja lendkonlasi.  Samuti koopad, urud, kivide alused - seal elab enamik sabakonnaliste maismaaliike.
Veevormid asustavad veekogusid alates maa-alustest ojadest  järvede ja jõgedeni välja. 

Kas Bufo bufo kuulub maismaa või vee kahepaiksete hulka? ...............................................

2) värvuse järgi 
Amfiibide valdaval enamikul esineb kaitsevärvus - mõned on rohelised; mõnede värvus meenutab koltunud puulehti, puukoort (Aafrikas elav ruutlaik-kärnkonn), mullapinda (mudakonn), samblikke.
Osa liike on võimelised värvust muutma. Troopiliste alade konnad on sageli erksavärvilised ja mürgised. Meie aladel elava kärnkonna eritatud valkjas mürginääre on surmav hiirtele ja väikestele loomadele, troopikas elava konna mürk tapab ka jaaguari suuruse looma.
Joonista konn, kes võiks jalutada puutüvel nii, et teda ei märgataks. 
 

3) eluviisi järgi 
Amfiibide hulka kuuluvad erilised kaevuvad konnad, kes poevad pinnasesse tagapool ees. Kaevuva eluviisiga on ka enamus siugkonnalisi.

Mis sunnib konni pinnasesse kaevuma (too vähemalt kolm põhjust)?

....................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

4) toitumise järgi
Kahepaiksed toituvad enamuses erinevatest selgrootutest, milliseid on saada nende elupaigas. Siiski on ka siin huvitavaid erandeid - krabikonn toitub krabidest, rida troopilisi liike toitub ainult sipelgatest. Amfiibid on aplad loomad ja söövad kõiki olendeid, kellest nende jõud üle käib, ka selgroogseid.