Amfiibide seemnerakud (spermatosoidid) on pika peaosaga. Seemnerakkude kuju on väga varieeruv; mitte ainult eri perekondade, vaid ka eri liikide seemnerakud võivad olla väga erinevad. Sellega seletubki, miks amfiibidel on lähedaste liikide ristumine väga haruldane nähtus. 

Amfiibide munarakud (munad) on üldiselt õige suured ja reburikkad. Munaraku pindmine osa sisaldab palju musta värvainet, mille ülesandeks on koguda sooja ja kaitsta munarakku ultraviolettkiirte eest. 

Pärast viljastamist munarakk lõigustub ja tekib loode, mis järk-järgult pikemaks  kasvab, hakkavad eristuma pea ja saba. Umbes nädala pärast (olenevalt temperatuurist) on loode välja kujunenud. Päeva-paari pärast tungib ta munakestast läbi ja tuleb välja - vette. Sellest ajast peale kannab ta vastse e kullese nimetust. 

Amfiibide kullesed meenutavad tugevalt kalu (kogu kahepaiksete sigimine sarnaneb kaladega). Nad elavad vees, on pika saba ja kehaga. Esialgu hingavad nad välislõpustega. Hiljem tekivad lõpusepilud ja siselõpused. Selleks ajaks, kui on tekkinud kopsud, hakkavad siselõpused manduma ja kullesed lähevad üle kopsuhingamisele. 

Kullesed imevad ennast vetikate ja veealuste esemete külge. Pisut hiljem, kui saba on pikemaks kasvanud, hakkavad nad ujuma. Kullesed on taimtoidulised (sabakonnaliste kullesed on röövloomad). Umbes kolm nädalat pärast koorumist ilmuvad jäsemed, tagumised on kohe hästi näha, esimesed on alguses lõpusekaante all peidus. 

Kullese arenemiseks kulub 2-3 kuud, seejärel hakkavad nad kohanema maismaa-elule üleminekuks. Sellega seotud arenemisnähtusi nimetatakse metamorfoosiks e moondeks. Kullesed katkestavad toitumise ja  sooltoru kujuneb ümber. Esijäsemed vabanevad, rebestades lõpused, mis kaovad. Lõpustega hingamine asendub kopsuhingamisega. Heidetakse ära vastsesuu, mis oli kohastunud toidu söömiseks veealustelt esemetelt ja taimedelt, see asendub lõpliku suuga. Silmad kasvavad suureks ja punjaks. Kaovad küljejooneelundid. Lõppeb toese moodustumine ja pikkamööda kaob saba. 
Moonde ajal kasv aeglustub järsult. Äsjamoondunud konn on kullesest väiksem. Moondega organismi areng ei lõpe. Suguküpseks saab näiteks rohukonn kolmandal eluaastal. Keskmine konnade eluiga on looduses 4-6 aastat. 
 
Võrdle kullest ja konna.

......................................................................................................................................................

........................................................................................................................................................

Miks peab vastne läbima enne maismaale asumist moonde?

..........................................................................................................................................................