Amfiibid on lahksugulised e gonohoristid ja kui neil leidubki liitsugulisuse e hermafrodismi nähte (näiteks kärnkonnadel), siis on need juhuslikku laadi. Suguküpseks saavad amfiibid 2.-4. eluaastal. 
Amfiibide munasari kujutab endast kas kotjat või vaheseintega kambrikesteks liigendunud paarilist moodustist. Munasarjad kinnituvad  kõhuõõne selgmisele pinnale. Suvel ja sügisel on munasarjad võrdlemisi väikesed, kevadeks aga muutuvad suureks ja on pungil täis munarakke.
Valminud munarakud langevad munasarjadest kõhuõõnde ja siirduvad munajuhasse, mille kaudu nad kloaaki ja sealt välja kanduvad. 
Munajuhad on pikad torujad keerdunud elundid. Kumbki munajuha algab kehaõõne eesosas lehterja suudmega ja avaneb kloaaki. Munasarja lõpmist laienenud osa kutsutakse emakaks. Emakasse kogunevad munarakud sigimisajajärgul. 

Amfiibide sigimine on tihedalt seotud veega või niiske keskkonnaga. Munemine (kudemine) toimub kevaditi või vihmaperioodidel.

Troopilistel aladel võivad  puude otsas elutsevad konnad kudemiseks kasutada ka leherosettidesse kogunevat vett.  Sigimise ajaks tekivad paljudel kahepaiksetel, kes enamiku ajast elavad maismaal, mitmesugused kohastumised eluks vees (näiteks tagajala varvaste vahelised ujulestad muutuvad suuremaks). Isased muutuvad liikuvamaks, hakkavad häälitsema, paljudel liikidel omandavad nad kireva värvuse (pulmarüü). Munarakkude viljastumine on kahepaiksetel väline. See toimub kudemise ajal ja on seotud paaritumisega. Isane hoiab eesjäsemetega emase ümbert tugevasti kinni ja eritab oma seemnerakud munarakkudele, kui need kloaagist väljuvad. Emase hoidmiseks on isastel eeskäppade sisemisel varbal suur kare mõhn.

Enamik kahepaikseid koeb munad vette kudu kujul või üksikult. Kudu kujutab endast enamasti munarakkude vorstjat (mudakonn), nöörjat (kärnkonnad), kerajat (lehekonnad) või vormitut (rohukonnad) kogumit. Ungid koevad munad üksikult, kinnitades nad veealustele taimedele. Kudemise viis on seotud ka välimise munakesta ehitusega. Munakest paisub vees sültjaks massiks, tänu millele on võimalik kudu kinnitumine taimedele 
Sarnaselt kaladega ei jäta mitte kõik konnaliigid kudu saatuse hooleks. Osa liike valvab mune, kaitstes neid vaenlaste eest ja hoolitsedes niiskuse eest. 
Mõnedel amfiibidel esineb ka munaspoegimist ja poegimist. 

Miks omandavad kireva värvuse e pulmarüü just isased konnad?

..................................................................................................

Nimeta üks sarnasus ja üks erinevus kalade ja kahepaiksete sigimisel.

..................................................................................................

Märkige milline kudu on iseloomulik alljärgnevatele kahepaiksetele: 

lehekonn........ kärnkonn........ mudakonn........ rohukonn....... unk.... 

a)

b)

c)

d)

e)