Maismaa-hingamiselundite arenguga on tihedalt seotud ka vereringe ümberkujunemine. 
Seoses kopsude arenemisega on konnadel kaks vereringet - kopsu- ehk väike vereringe ja keha- ehk suur vereringe. Konna süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Kalade ainsa vereringe puhul pääseb südamesse ainult venoosne, maismaa-selgroogsetel aga nii venoosne kui ka arteriaalne veri. Et amfiibide keha saab segunenud vere (ainult peaaju saab arteriaalset verd) ja hingamiselundid on nõrgalt arenenud,  on nad oma eluavaldustes loiud. Kahepaiksed on nagu kaladki kõigusoojased. 
Eritus- ja sigimiselundid on arenenumad kui kaladel ja väljuvad kloaaki. 

Mida tähendab, et kahepaiksed on poikilotermsed? 

.............................................................................................................................................................. Kahepaiksete kesknärvisüsteem sarnaneb ehituselt kala omaga. Otsaju on tugevamini arenenud kui kaladel. Väikeaju, mis  koordineerib liigutusi, on nõrgemalt arenenud (kahepaiksete keha toetub vastu maad ja neil ei ole tasakaal nii oluline kui kaladel). 

Päriskonnaliste ja sabakonnaliste juhtivaks meeleks on nägemine (siugkonlased on aga peaaegu pimedad). Silmad on varustatud laugude ja pisarnäärmetega. Amfiibid reageerivad ainult liikuvatele esemetele: konn võib nälga surra, kuid ei võta vastu liikumatut toitu. 

Peale juba kaladel esineva sisekõrva on kahepaiksetel tekkinud keskkõrv. Katsed ja tähelepanekud on näidanud, et konnad reageerivad ainult sellistele helidele, mis on neile olulised: sulpsatused, krooksumised. Siug- ja sabakonnalised ning vastsed ei näi helidele üldse reageerivat. 

Seoses kopsuhingamisega on kahepaiksetel kujunenud paariline ninaõõs. Paljud kahepaiksed hindavad suhu võetud toidu lõhnu nn Jacobsoni organi abil (maismaa-selgroogsetele omane haistmiselundi osa), milleni viib kaks augukest suulaes. Kogu sissehingatav õhk läbib haistmiselundi, nii võimaldab sisse hingamine kahepaiksetel ka lõhnu tajuda. 

Maitseelundid leiduvad amfiibidel ainult suuõõnes. 

Võrdle kahepaiksete ja kalade maitsmiselundite asukohti. 

..............................................................................................................................................................

Küljejoon kahepaiksetel puudub (on säilinud vaid üksikutel veevormidel), selle eest on nende nahk palju tundlikum kui kaladel. Amfiibid reageerivad kergesti puudutustele ja vigastustele. 
 
 Milline meeleelund on kahepaiksetel kõige paremini arenenud?

..............................................................................................................................................................

Kõikide meelelundite areng võrreldes kaladega on viinud ka ühe meeleelundi hääbumisele. Millise? 
 
..............................................................................................................................................................