Kahepaiksete elutingimused on nende eellastest väga erinevad, seepärast on neil ka täiesti eriline ehitus. Esimeste maismaa-selgroogsetena kuulub neile loomariigis eriline koht. Kahepaiksed liigitatakse: 
1) päriskonnalised 
2) sabakonnalised 
3) siugkonnalised.

KAHEPAIKSETE VÄLISEHITUS  

Konnalised on lühikese lamendunud kehaga. Suur pea läheb sujuvalt üle kereks. Kuigi konnadel nagu ka kaladel pole kaela, võivad nad pead tõsta ja allapoole painutada. 
Peas on kaks punnis silma, mida kaitsevad laud. Liikuvad silmalaud on tekkinud seoses maismaa-eluga ja kaitsevad silmi kuivamise ja prügi eest. Konn pilgutab sageli silmi. 
Liikumiseks on konnadel kaks paari pikkade varvastega jäsemeid, kusjuures tagajäsemed on enamasti pikemad. Maal toimub liikumine enamasti hüpates, kui aga tagajäsemed ei ole küllalt pikad (näiteks kärnkonnadel), siis kõndides või joostes. Vees liikumiseks on tagajäsemete varvaste vahele arenenud ujunahad. 
Loe ära, mitu varvast on konna esijäsemetel ja mitu tagajäsemetel!...................................... 

Kahepaiksete nahk on õhuke ja paljas. Nahanäärmed eritavad vedelat lima ja seetõttu on konna nahk alati niiske. Vesi satub ümbritsevast keskkonnast konna organismi ainult läbi naha. Nahk on veresoonterikas ja väga tähtis abi-hingamiselund. Sügisel, kui konnad poevad veekogude põhja talvituma, saavad nad hingata ainult läbi naha.
Umbes mitu liitrit vett joob konn päevas? ...........................................................................

Sabakonnalistel, siugkonnalistel ja kärnkonnadel leiduvad ka seroossed näärmed, mis asetsevad rühmiti ja muudavad naha kühmuliseks ja kobruliseks. Neid nimetatakse ka mürginäärmeteks, kuna nende eritis on nii mürgine, et mõjub väiksematele loomadele surmavalt. Naha kühmulisus on ka üheks tunnuseks, mis võimaldab kärnkonna tavalisest konnast eristada. 
Sabakonnaliste keha on üldiselt sisalikulaadne, ees- ja tagajäsemed on nõrgalt arenenud ja enam-vähem ühepikkused. Vee-sabakonnalised liiguvad ujudes, maa-sabakonnalised roomates, kuid mõned võivad ka kiiresti joosta. 
Siugkonnalised on maolaadse kehakujuga ja liiguvad  nagu maod. 
 
Võrdle kahepaikseid ja kalu: